Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
6. Aadria meri
7. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
8. Aafrika gissu (Nemoossis belloci)
9. Aafrika mantelhai (Chlamydoselachus africana)
10. Aafrikaparrakad (Enteromius)
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Abaja laht
13. Abajaloik
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Aberdeeni rümp (globster Põhja-Šotimaal)
16. Abruka
17. Abula pank
18. Adler
19. Admiraliteedi bassein
20. Adrud (Fucus)
21. Aegna
22. agarik
23. Ah-Een-Meelow (meremadu Uus-Guineal)
24. Ahersuud (Achondrostoma)
25. Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)
26. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
27. Ahven (Perca fluviatilis)
28. Ahvenameri
29. Aiu (Plecoglossus altivelis)
30. Aju- ja pagunähtus
31. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
32. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
33. Akvanaut
34. Alajõe küla
35. Alajõe vald
36. Alaska laht
37. Aleuudi süvik
38. Alk (Alca torda)
39. Allosmer (Allosmerus elongatus)
40. Aloosad (Alosa)
41. Altja küla
42. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
43. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
44. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
45. Ameerika homaar (Homarus americanus)
46. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
47. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
48. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
49. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
50. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
51. Amundseni meri
52. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
53. Anšoovised (Engraulis)
54. Anšoovislased (Engraulidae)
55. Andamani meri
56. Angerjalised (Anguilliformes)
57. Angerjapüük Eestis
58. Angerjas (Anguilla anguilla)
59. Angerjas (pärimus)
60. Angulas
61. Antšoad (Anchoa)
62. Antšooviad (Anchovia)
63. Antšovetid (Cetengraulis)
64. Antšoviellid (Anchoviella)
65. Antarktika
66. Antarktika krill
67. Antsülusjärv
68. Apšeron
69. Araabia meri
70. Arafura meri
71. Arakaanlased (Aracanidae)
72. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
73. Ariidne kliima
74. Ariste laht
75. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
76. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
77. Astelhaid (Centrophorus)
78. Astelraid (Dasyatis)
79. Astelraid 3 (Hemitrygon),
80. Astelraid 4 (Hypanus)
81. Astelraid 5 (Telatrygon)
82. Astelraid 6 (Fontitrygon)
83. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
84. Ateriinilised (Atheriniformes)
85. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
86. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
87. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
88. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
89. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
90. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
91. Atlandi sidrunhai (Negaprion brevirostris)
92. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
93. Atlandi tuur Eestis
94. Atlandi tuur liiginimena
95. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
96. Atlandiraid (Atlantoraja)
97. Atlantis
98. aul
99. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
100. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
101. Austraalia hammassabahai (Figaro boardmani)
102. Austraalia saagrai (Pristis microdon)
103. Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)
104. Avamere ateriin (Atherina hepsetus)
105. Avameri (ulgumeri)
106. Avatša abajas
107. Avatša laht
108. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
109. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
110. Ayia Napa (merekoletis Küprosel)
111. Baer
112. Baffini saar
113. Baidarata laht
114. Baikal
115. Baikali omul (Coregonus migratorius)
116. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
117. Balkani poolsaar
118. Banksi saar
119. Barbados
120. Barents Willem
121. Barentsi meri
122. Barmouthi koletis (veekrüptiid Wales'is)
123. Batüskaaf
124. Beaufort Francis
125. Beauforti meri
126. Bellingshauseni meri
127. Bengali laht
128. Benguela hoovus
129. Bentaal
130. Beringraid (Beringraja)
131. Bermuda
132. Big-game kalapüük
133. Biskaia laht
134. Bismarcki saarestik
135. Bonga (Ethmalosa fimbriata)
136. Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
137. Boora
138. Bornholm
139. Brac
140. Brasiilia hoovus
141. Bretagne'i poolsaar
142. Briis
143. Bristoli laht
144. Bucca / Bucka (veeolend Suurbritannias korni folklooris)
145. Buenos Aires
146. Bunzi / Mpulu Bunzi / Phulu Bunzi (Kongo veevaim ja vihmajumalanna)
147. Bunyip (koletis Austraalias)
148. Burgeri imisuu (Eptatretus burgeri)
149. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
150. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
151. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
152. Capri
153. Carpentaria laht
154. Chiloé merihobune
155. Colossal Claude / Koletis Marvin (merekoletis USA rannikuvetes)
156. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
157. Cook James
158. Daagon (Mesopotaamia jumal)
159. Daaniod (Danio)
160. Dajell (Dayella malabarica)
161. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
162. Dalmaatsiarannik
163. Deltarannik
164. Demersaalsed kalad
165. Devaariod (Devario)
166. Dewi Lanjar (Indoneesia merejumalanna)
167. Diby järv / Dibyträske (Dibö järv, Träski järv)
168. Dirhami laht
169. Doc Cuoc (jumal Vietnamis)
170. Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
171. Draakonkuningas Munmu (Korea valitseja VII sajandil)
172. Dugong (Dugong dugon)
173. Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
174. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
175. Ehisangerjad (Callechelys)
176. Eistuk
177. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
178. El Niño
179. Elu Läänemeres (raamat)
180. Emakala (Zoarces viviparus)
181. Encantado (libadelfiin Lõuna-Ameerika mütoloogias)
182. Eril (soril) käimine
183. Eru laht
184. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
185. Euroopa ateriin (Atherina presbyter)
186. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
187. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
188. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
189. Eveeni-evengi kalaroad
190. Fjordrannik
191. Friikala
192. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
193. Galaksid (Galaxias)
194. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
195. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
196. Gilaturbid (Exoglossum)
197. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
198. Golfi hoovus
199. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
200. Graavikala
201. Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
202. Grööni tursk (Gadus ogac)
203. Gunakadeit (merekoletis tlingiti mütoloogias)
204. Gurangatš (Austraalia vikerkaaremao versioon)
205. Haabju
206. Haamerhai (Eusphyra blochii)
207. Haapsalu laht
208. Habehaid (Orectolobus)
209. Haff
210. Hagepüük
211. Hai kultuskalana
212. Haid kulinaarias
213. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
214. Haldi sadam
215. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
216. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
217. Hallhüljes (Halichoerus grypus)
218. Hallmerikukk (Eutrigla gurnardus)
219. Hallutsinogeensed kalad
220. Hammasraid (Dentiraja)
221. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
222. Hara laht
223. Harilaid (poolsaar)
224. Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
225. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
226. Harilik haug, haug (Esox lucius)
227. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
228. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
229. Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)
230. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
231. Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
232. Harilik lapšaakala (Salangichthys microdon)
233. Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
234. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
235. Harilik merikeel (Solea solea)
236. Harilik meripuuk (Scorpaena porcus)
237. Harilik molva (Molva molva)
238. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
239. Harilik pihklane (Myxine glutinosa)
240. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
241. Harilik saagrai (Pristis pristis)
242. Harilik saagsabahai (Galeus melastomus)
243. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
244. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
245. Harjasuimed (Setipinna)
246. Harju alamvesikond
247. Harjusepüügist Skandinaavias
248. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
249. Haug püügikalana
250. Haugangerjad (Muraenesox)
251. Haugangerlased (Muraenesocidae)
252. Haugasraid (Aetobatus)
253. Haugparrakad (Luciobarbus)
254. Havmann (meri-mees Norra folklooris)
255. Hedammu (hurri merekoletis)
256. Heeringad (Clupea)
257. Heeringakesed (Herklotsichthys)
258. Heeringlased (Clupeidae)
259. Heleraid (Leucoraja)
260. Helkteibikud (Luxilus)
261. Hellamaa laht
262. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
263. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
264. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
265. Hoovus
266. Horadandiad (Horadandia)
267. Hullo laht
268. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
269. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
270. Huulhaid (Hemiscyllium)
271. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
272. Hõbekalad (Argentina)
273. Hõbekoger (Carassius gibelio)
274. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
275. Hõbeserv-hallhai (Carcharhinus albimarginatus)
276. Hõbeteibid (Notropis)
277. Hõbeteibid 2 (Notropis)
278. Härghailised (Heterodontiformes)
279. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
280. Härjapearaid (Rhinoptera)
281. Hülgepaat
282. Hülglased (Phocidae)
283. Idaheeringas (Clupea pallasii)
284. Iilastuli
285. Ikuchi / ikuiji / ayakashi (merekoletis Jaapani mütoloogias)
286. Ilišad (Ilisha)
287. Imikarbid (Catostomus)
288. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
289. Indo-Vaikne ookeaniala
290. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
291. Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)
292. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
293. Irvangerjad (Xenomystax)
294. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
295. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
296. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
297. Jõeanšoovised (Lycengraulis)
298. Jaapani anšoovis (Engraulis japonicus)
299. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
300. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
301. Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi)
302. Jaapani homaar (Metanephrops japonicus)
303. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
304. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
305. Jaapani veenuskarp (Venerupis philippinarium)
306. Jengu (veevaim Aafrikas)
307. Jersey saar
308. Joll
309. Jordan, David Starr
310. Juhan Sütiste (laev)
311. Julla
312. Juppangerjad (Chiloconger)
313. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
314. Jämesabaraid (Urolophus)
315. Järvekülg, Arvi
316. Järvepall (Aegagropila linnaei)
317. Jääpüük
318. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
319. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
320. Kaalupi laht (Kaalupea laht, Lindulaht)
321. Kaarmise järv (Karmise järv)
322. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
323. Kagutrullid (Traccatichthys)
324. Kahvatu laht
325. Kajakad (Larus)
326. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
327. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
328. Kala inimtoiduna
329. Kalaan (Enhydra lutris)
330. Kalade ränded
331. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
332. Kalapaat
333. Kalaparv
334. Kalatõke
335. Kalavõrk
336. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
337. Kallaspapp
338. Kalur
339. Kamiike hime / himeuo (prohvetkala Jaapanis)
340. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
341. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
342. karikloomad
343. Karjatse meri / Bäckesjoen (Karjatsimeri, Karjase järv)
344. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
345. Karpkalakasvatus Eestis
346. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
347. Kase laht (ka Ennu laht, Kasse laht)
348. Kasse laht
349. Kassiksaarmas (Lontra felina)
350. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
351. Kaugida merihunt ehk beringi merihunt (Anarhichas orientalis)
352. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
353. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
354. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
355. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
356. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
357. Kefaalilised (Mugiliformes)
358. Kelluraid (Aptychotrema)
359. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
360. Keta (Oncorhynchus keta)
361. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
362. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
363. Kihvkalad (Dissostichus)
364. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
365. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
366. Kilbikhaid (Parmaturus)
367. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
368. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
369. Kilud (Sprattus)
370. Kiluvõrk
371. Kirihaid (Holohalaelurus)
372. Kirikulaht
373. Kirju trematoom (Trematomus bernacchii)
374. Kirpvähilised
375. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
376. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
377. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
378. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
379. Koakun-klun (veeküpriid Roheneemesaartel)
380. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
381. Koerhaid (Scyliorhinus)
382. Koger (Carassius carassius)
383. Kogerparrakad (Carasobarbus)
384. Koha (Sander lucioperca)
385. Koiliad (Coilia)
386. Kolga lahe saared
387. Kolga laht
388. Kollangerjad (Aplatophis)
389. Kolmogalased (Triacanthidae)
390. Koltse järv (Koltsi järv)
391. Konosir (Konosirus punctatus)
392. Konuangerjad (Myrophis)
393. Koolmekalad (Erimyzon)
394. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
395. Koostangerjad (Echiophis)
396. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
397. Korikad (Corica)
398. Kotkasraid (Myliobatis)
399. Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
400. Kreeka merejumalad
401. Kriipsuud (Xenocypris)
402. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
403. Kuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
404. Kuiv
405. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
406. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
407. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
408. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
409. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
410. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
411. Kurk
412. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
413. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
414. Kutum (Rutilus kutum)
415. Kuukala (Mola mola)
416. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
417. Kõblasninalased (Callorhinchidae)
418. Kõhrsuud (Chondrostoma)
419. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käsmu järv
422. Kääbus-meripuuk (Scorpaena loppei)
423. Käärtrullid (Schistura)
424. Käärtrullid (Schistura) 2
425. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
426. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
427. Lõherahvad
428. La Niña
429. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
430. Laguun
431. Lahitshaid (Hemitriakis)
432. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
433. Laialepa laht (Junkrulaht, Junkru laht)
434. Laid
435. Laidrannik
436. Laisaba-gnoomhai (Squaliolus laticaudus)
437. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
438. Laisuumureenid (Channomuraena)
439. Lameuimed (Homaloptera)
440. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
441. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
442. Landilugu: Toby
443. Langustlased (Palinuridae)
444. Latikas (Abramis brama)
445. Latikas pärimuses
446. Latimeeriad (Latimeria)
447. Lauter
448. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
449. Lendkalad
450. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
451. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
452. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
453. Lestad (Platichthys)
454. Lestapüük
455. Lestavõrk
456. Liblikraid (Gymnura)
457. Liftahvenad (Helicolenus)
458. Lihlviki (Lihl-viki)
459. Liivhailased (Odontaspididae)
460. Liivi laht
461. Limaan
462. Limaanrannik
463. limakala 1
464. limakala 2
465. Limneameri
466. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
467. Lintsabalased (Trichiuridae)
468. Lippkarbid (Carpiodes)
469. Lipupüük
470. Litoraal
471. Lodi (pargas)
472. Logardraid (Rhinobatos)
473. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
474. Logardraid 3 (Pseudobatos)
475. Lohja järv
476. Loivalised (Pinnipedia)
477. Lonthülged (Mirounga)
478. Looded
479. Lovett (Lovettia sealii)
480. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
481. Luitsangerjad (Nettenchelys)
482. Luts (Lota lota)
483. Luts (pärimus)
484. Lutsu seisundist Euroopas
485. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
486. Lõhepüük
487. Lõhevõrk
488. Lõpe järv (Lõpejärv)
489. Lõpemeri
490. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
491. Lõunaraid (Zearaja)
492. Lõunatindid (Retropinna)
493. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
494. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
495. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
496. Läänemeri
497. Läänesaarte alamvesikond
498. Lüllelaht (Lülle laht)
499. Mõrd
500. Mölliangerjad (Panturichthys)
501. maasäär
502. Madal
503. Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
504. Mailid
505. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
506. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
507. Mama Qucha / Mama Cocha (inkade vee-ema)
508. Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
509. Man
510. Mandrilava
511. Mandrinõlv
512. Manhuad (Jenkinsia)
513. Mareensiig (Coregonus maraena)
514. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
515. Marinistika
516. Maskraid (Neotrygon)
517. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
518. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
519. Matšueelid (Opisthonema)
520. Matsalu alamvesikond
521. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
522. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
523. Mehhiko sileselgrai (Springeria folirostris)
524. Menhedenid (Brevoortia)
525. Merekoletised
526. Mereline kliima
527. Merelinnud
528. Meriahvenad (Sebastes)
529. Meriangerjad (Conger)
530. Meriangerlased (Congridae)
531. Merihunt (Anarhichas lupus)
532. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
533. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
534. merikapsas
535. Merikeellased (Soleidae)
536. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
537. Merikurat (Lophius piscatorius)
538. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
539. Meriluts (Brosme brosme)
540. Merilõvi (Otaria flavescens)
541. Meripühvel (Taurulus bubalis)
542. Meririst (Aurelia aurita)
543. Merisarvikud (Mobula)
544. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
545. Merisutt (Petromyzon marinus)
546. Meritint (Osmerus eperlanus)
547. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
548. Meriveiselised (Sirenia)
549. Merlang (Merlangius merlangus)
550. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
551. Mesefen (gruusia mererahvas)
552. Minakši (jumalanna hinduismis)
553. Mistraal
554. Mjer-iza / vjed-iza / mjer-toti (liivi veehaldjas)
555. Mohni
556. Moiva (Mallotus villosus)
557. Mokkparrakad (Labeobarbus)
558. Molvad (Molva)
559. Morgawr (merekoletis Inglismaal)
560. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
561. Morilased (Moridae)
562. Morjana (slaavi merevaim, merejumalus)
563. Morvong (Nemadactylus douglasii)
564. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
565. Mudaangerjad (Pythonichthys)
566. Mudagalaksid (Neochanna)
567. Muikangerjad (Promyllantor)
568. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
569. Mullutu-Suurlaht
570. Must marliin (Istiompax indica)
571. Must okishai (Centroscyllium fabricii)
572. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
573. Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
574. Mõrtsuklained
575. Mõõkdelfiin (Orcinus orca)
576. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
577. Mürgised kalad
578. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
579. Nürisuumureenid (Echidna)
580. Naale laht (Naelelaht, Naelalaht)
581. Naaskelraid (Pastinachus)
582. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
583. Naissaar
584. Napplõuad 2 (Garra)
585. Narmashaid (Cirrhoscyllium)
586. Narmasmokad (Labeo)
587. Narva veehoidla
588. Narval (Monodon monoceros)
589. Navaaga (Eleginus nawaga)
590. Navigatsioonimärk
591. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
592. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
593. Nerka (Oncorhynchus nerka)
594. New Riveri lahe korjus (globster USAs)
595. Niituimlutslased (Physidae)
596. Ninaraid (Rhinoraja)
597. Njord (skandinaavia merejumal)
598. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
599. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
600. Nokoomised (Nocomis)
601. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
602. Noodapüük
603. Noot
604. Nootkond
605. Norjasdaaniod (Opsaridium)
606. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
607. Nugahammashai (Scymnodon ringens)
608. Nugakala (Pelecus cultratus)
609. Nugishaid (Triakis)
610. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
611. Nure onago / nure hanayome (olend Jaapani folklooris)
612. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
613. Nurg (Blicca bjoerkna)
614. Nuudelangerjad (Neoconger)
615. Nuudelkalad (Salanx)
616. Nuutraid 5 (Pateobatis)
617. Nuutraid 6 (Urogymnus)
618. Nääk
619. Nöbiraid (Okamejei)
620. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
621. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
622. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
623. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
624. Ogahaid (Squalus)
625. Ogapõskne vähk (Orconectes limosus)
626. Oherdangerjad (Brachysomophis)
627. Ojamaa (Gotland)
628. Okisrai (Platyrhinoidis triseriata)
629. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
630. Omul (Coregonus autumnalis)
631. Orissaare sadam
632. Orjaku sadam
633. Orkaan
634. Osmussaar
635. Paadimeister
636. Paatkond
637. Padumere rannik
638. Padur
639. Pakri laht
640. Pakrirootslaste elust
641. Pakssabaraid (Trygonoptera)
642. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
643. Pannraid (Zanobatus)
644. Pardapuu
645. Pardhaid (Parascyllium)
646. Pardpuntiused (Barbodes)
647. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
648. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
649. Parras
650. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
651. Pehmehai (Mollisquama parini)
652. Peitsilmangerjad (Caecula)
653. Pelagiaal
654. Pellonad (Pellona)
655. Pellonulad (Pellonula)
656. Peremärk
657. Peruu anšoovis (Engraulis ringens)
658. Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
659. Pettai, Elmar Voldemar
660. Pihklased (Myxini)
661. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
662. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
663. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
664. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
665. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
666. Pinevõrk
667. Pisianšoovised (Encrasicholina)
668. Pisipardlikud (Barboides)
669. Pisvusõn (peremeesvaim korjaki ja tšuktši mütoloogias)
670. Poama järv
671. Poisurhaid (Brachaelurus)
672. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
673. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
674. Pomoorid
675. Poolharjused (Prototroctes)
676. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
677. Proteus (kreeka merejumalus)
678. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
679. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
680. Puguheeringad (Dorosoma)
681. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
682. Pulstmokad (Crossocheilus)
683. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
684. Puntiused (Puntius)
685. Purikala (Istiophorus platypterus)
686. Purikalalased (Istiophoridae)
687. Purikangerjad (Congresox)
688. Purjepaat
689. Purme abaja (Purme abajas, Purma abajas)
690. Puulaid
691. Puurangerjad (Ariosoma)
692. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
693. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
694. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
695. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
696. Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris)
697. Põhja-merikaru (Callorhinus ursinus)
698. Põisadru (Fucus vesiculosus)
699. Põldealune laht (Põldalune laht)
700. Päramees
701. Pärispea poolsaar
702. Pärlteibikud (Margariscus)
703. Pärnu alamvesikond
704. Räimepüük
705. Röövpardkalad (Raiamas)
706. Raid (Raja)
707. Rakonda (Raconda russeliana)
708. Randal (Phoca vitulina)
709. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
710. Rannatalupoeg
711. Rannavöönd
712. Rannik
713. Ranniku-jämesabarai (Urolophus orarius)
714. Rasboorakarbik (Hemigrammocypris rasborella)
715. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
716. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
717. Reduangerjad 2 (Xyrias)
718. Riasrannik
719. Riffangerjad (Kaupichthys)
720. Riivsaba-kilbikhai (Parmaturus xaniurus)
721. Riksu laht (Riksu järv)
722. Rize forell (Salmo rizeensis)
723. Robalod (Centropomus)
724. Robinsia (Robinsia catherinae)
725. Roeschaard (olend Belgia folklooris)
726. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
727. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
728. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
729. Ruuge pääsukukk (Chelidonichthys lucerna)
730. Ruup
731. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
732. Räimevõrk
733. Rändpüük
734. Rästik-ujehai (Haploblepharus edwardsii
735. Säinas (Leuciscus idus)
736. Saabelmureenid (Enchelycore)
737. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
738. Saagsabahaid (Galeus)
739. Saat, Toomas
740. Sablonid
741. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
742. Saka järv (Soka järv)
743. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
744. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
745. Salealoosad (Tenualosa)
746. Saleturbikud (Macrhybopsis)
747. Salm
748. Sammet, Jaak
749. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
750. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
751. Sardiinikesed (Harengula)
752. Sardinellid (Sardinella)
753. Sardinops (Sardinops sagax)
754. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
755. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
756. Saunja laht
757. Selis
758. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
759. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
760. Shiranui (valgusilming Jaapanis)
761. Shōjō (veeyokai Jaapani folklooris)
762. Sidrunhaid (Negaprion)
763. Siiad (Coregonus)
764. Siiad 2 (Coregonus)
765. Siiasammel
766. Siig spordikalana Skandinaavias
767. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
768. Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)
769. Silepeamureenid (Gymnothorax)
770. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
771. Sileselgraid (Anacanthobatis)
772. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
773. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
774. Sinine marliin (Makaira nigricans)
775. Sinine merihunt (Anarhichas denticulatus)
776. Sinine molva (Molva dypterygia)
777. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
778. Siroko
779. Sirsir (mesopotaamia meremeeste jumal)
780. Sisalangerjad (Saurenchelys)
781. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
782. Skeljúngur (koletisvaal Islandi folklooris)
783. Skiron (kreeka mütoloogias Poseidoni poeg, röövel)
784. Skäär
785. Skäärrannik
786. Snuuk (Thyrsites atun)
787. Sompteibikud (Ericymba)
788. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
789. Spöket
790. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
791. Sterlet (Acipenser ruthenus)
792. Stolefoorid (Stolephorus)
793. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
794. Sump (kumm, pandur, märss)
795. Supihai (Galeorhinus galeaus)
796. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
797. Suula (Morus bassanus)
798. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
799. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
800. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
801. Suurbritannia saar
802. Suuremõisa laht
803. Suurhammas-saagrai (Pristis perotteti)
804. Suurlaht / Kellamäe laht
805. Suurlaid (Muhu)
806. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
807. Suurnuudlikud (Protosalanx)
808. Suursaar
809. Suursadam
810. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
811. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
812. Suursilm-kihvhai (Odontaspis noronhai)
813. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
814. Sõbrakaubandus
815. Sõrmikraid (Dactylobatus)
816. Särg (Rutilus rutilus)
817. Südvester
818. Süst
819. Süvahaid (Centroscymnus)
820. Süvajänesed (Bathylagus
821. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
822. Süvaraid (Bathyraja)
823. Süvaraid (Bathyraja) 2
824. Süvatindid (Leuroglossus)
825. Süvaveekerge
826. Ziphius / Xiphias / Zyffwal (merekoletis bestiaariumides)
827. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
828. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
829. Tšošamba Hatun (talõši merenaine)
830. Taaliku sadam
831. Taani väinad
832. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
833. Tahuata hai-jumalad (Prantsuse Polüneesia, Markiisisaared)
834. Tallinna laht
835. Tambaanid (Amblygaster)
836. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
837. Tecolutla koletis (globster Mehhikos)
838. Teib (Leuciscus leuciscus)
839. Temera (Temera hardwickii)
840. Teod (Gastropoda)
841. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
842. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
843. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
844. Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
845. Tiibraid (Dipturus)
846. Tiibraid (Dipturus) 2
847. Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)
848. Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
849. Tiigerpuntiused (Puntigrus)
850. Tiirud (Sterna)
851. Tilstoni hallhai (Carcharhinus tilstoni)
852. Tintargentiinid (Glossanodon)
853. Tippviidikad (Alburnoides)
854. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
855. Tobiased (Ammodytes)
856. Toby
857. Trüssad (Thryssa)
858. Traavelkarbid (Moxostoma)
859. Triigi sadam
860. Triipahven (Morone saxatilis)
861. Triivpüük
862. Troopikaheeringad (Lile)
863. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
864. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
865. Tsunami
866. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
867. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
868. Tuletorn
869. Tulusepüük
870. Tume angerjas (Anguilla obscura)
871. Tume elektrirai (Tetronarce nobiliana)
872. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
873. Tumehaid (Etmopterus)
874. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
875. Turbid (Squalius)
876. Tursakaubandus
877. Tursapüük
878. Tursik (Trisopterus luscus)
879. Tursk toiduna
880. Tuulehaug (Belone belone)
881. Tuulehaugilised (Beloniformes)
882. tuulekala (pärimus)
883. Tõrvalaht
884. Tõusikvool
885. Tähniline flööthai (Aulohalaelurus labiosus)
886. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
887. Tähniline merihunt (Anarhichas minor)
888. Tähtlest (Platichthys stellatus)
889. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
890. Tääkraid (Urotrygon)
891. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
892. Tömpninad (Pimephales)
893. Tömpraid (Breviraja)
894. Tüügashai (Sutorectus tentaculatus)
895. U sugghiu (krüptiid Sitsiilias)
896. Uguid (Tribolodon)
897. Uimheeringad (Opisthopterus)
898. Ujehaid (Haploblepharus)
899. Ulglaht (Ulgulaht, Ulklaht)
900. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
901. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
902. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
903. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
904. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
905. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
906. Utelif / Uletif (saekala bestiaariumides)
907. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
908. Uurikangerjad (Bascanichthys)
909. Uus-Meremaa globster
910. Uuskaledoonia flööthai (Aulohalaelurus kanakorum)
911. Uusnuudlikud (Neosalanx)
912. Uusraid (Neoraja)
913. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
914. Väätangerjad (Chlopsis)
915. Vähipidu
916. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
917. Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
918. Vahemere mureen (Muraena helena)
919. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
920. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
921. Vahuu (Acanthocybium solandri)
922. Vaikse ookeani ammhai (Ginglymostoma unami)
923. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
924. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
925. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
926. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
927. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
928. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
929. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
930. Valgealoosad (Escualosa)
931. Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
932. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
933. Valgerai (Rostroraja alba)
934. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
935. Varilavad (Sauvagella)
936. Vasarhaid (Sphyrna)
937. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
938. Veelained
939. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
940. Venelaht
941. vesikond
942. Vibalangerjad (Uroconger)
943. Vidusilm-poisurhai (Brachaelurus waddi)
944. Vidusilmangerjad (Dysomma)
945. Viidikad (Alburnus)
946. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
947. Viigerhüljes (Pusa hispida)
948. Viikangerjad (Scolecenchelys)
949. Viislaid
950. Viiulraid (Trygonorrhina)
951. Vikertint (Osmerus mordax)
952. Vimb (Vimba vimba)
953. Vinkelhaid (Oxynotus)
954. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
955. Viru alamvesikond
956. Viuraid (Aetomylaeus)
957. Vohilaid
958. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
959. võikala
960. Võldaslased (Cottidae)
961. Võrguhark
962. Võrgukivid
963. Võrgukudumine
964. Võrgumaja
965. Võrtsjärve alamvesikond
966. Vähilaadsed
967. väike meriahven (Sebastes viviparus)
968. Väike meripuuk (Scorpaena notata)
969. väike tobias (nigli, väiketobias)
970. Väike tursik (Trisopterus minutus)
971. Väike-Malusi saar (Põhja-Malusi saar)
972. Väikegalaksid (Galaxiella)
973. Väikekihvtindid (Spirinchus)
974. Väikeraid (Rajella)
975. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
976. Väiketuunid (Euthynnus)
977. Värten-hallhai (Carcharhinus brevipinna)
978. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
979. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
980. Vööla meri / Bysholmsvike (Vööle meri, Võõla meri, Vööla laht, Bisolmsvike)
981. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
982. Vöötkukk (Trigloporus lastoviza)
983. Vöötninad (Rhinichthys)
984. Vöötpõsk-korallipuuk (Sebastapistes strongia)
985. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
986. Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
987. Õngejada
988. Äärekala
989. Öö-hallhai (Carcharhinus signatus)
990. Ööri lõpp (Ariste laht)
991. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
992. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
Käärtrullid (Schistura) 2
Artikli Käärtrullid (Schistura) järg
Schistura kloetzliae Kottelat, 2000 – kloetzli käärtrull. Nam Youani jõgikonnas Laoses ja Hiina Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub põhja-selgrootutest. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura klydonion Kottelat, 2017 – lainevööt-käärtrull1. Laoses Bolaveni platool Xe Namnoy jões. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 7,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura kodaguensis (Menon, 1987) – kodagu käärtrull1. Indias Karnataki osariigis Kodagu disktriktis Cauvery jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väiksemates mägijõgedes. Toitub põhja-selgrootutest. Pikkus kuni 3,6 cm (SL). Ohustatud (VU).
Schistura kohatensis Mirza & Bănărescu, 1981 – kohati käärtrull. Endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 2,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura kohchangensis (H. M. Smith, 1933) – changi käärtrull. Tai kaguosa provintsides ja Koh Changi saarel väikestes rannikujõgedes; Mekongi jõgikonnas Tais ja Kambodžas. Bentopelaagiline. Troopikas. Aeglase või mõõduka voolu ja kivise või kruusase põhjaga väiksemates jõgedes ning ojades. Aktiivne öösel. Toitub putukavastsetest ja vetikatest. Pikkus kuni 7,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura koladynensis Lokeshwor & Vishwanath, 2012 – kaladani käärtrull. Indias Mizorami osariigis Koladyne jões. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vetes. Pikkus kuni 7,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura kongphengi Kottelat, 1998 – kongphengi käärtrull. Mekongi jõgikonnas Laoses ja Vietnamis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise või kruusase põhjaga väiksemates jõgedes ning ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura kontumensis Freyhof & Serov, 2001 – kontumi käärtrull. Vietnamis Kontumi provintsis Sesani jões (Sekongi lisajõgi, mis on omakorda Mekongi lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vetes, samuti aeglase voolu ja sogase veega suuremates jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatud (VU).
Pilt puudub
Schistura laterimaculata Kottelat, 1990 – lapiline käärtrull. Mekongi jõgikonnas (Tai, Laos). Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura latidens Kottelat, 2000 – laihamb-käärtrull. Laoses Xe Poni jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga vetes, ka kärestikes.Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura latifasciata (S. Q. Zhu & S. H. Wang, 1985) – laamvööt-käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis Lancangjiangi jões (Mekong). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Schistura leukensis Kottelat, 2000 – leuki käärtrull. Laoses Leuki jõe jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Väikestes ja keskmistes veevoogudes, enamasti aeglase vooluga. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).
Schistura lingyunensis Liao, Wang & Luo, 1997 – lingyuani käärtrull. Hiinas Guangxi provintsis Shadongi koopas. Demersaalne. Troopikas. Koopakala. Silmad taandarenenud, soomusteta, vähese pigmentatsiooniga.Pikkus kuni 6,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura liyaiensis Lokeshwor & Vishwanath, 2014 – liyai käärtrull1. Indias Manipuri osariigis Baraki jões (Liyai küla läheduses). Demersaalne. Troopikas. Kiire vooluga ojades. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura longa (S. Q. Zhu, 1982) – sihvakas käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Kruusase põhjaga mägiojades.Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Schistura machensis (Mirza & Nalbant, 1970) – machi käärtrull. Pakistanis Machi jões (Induse vesikonnas asuva Bolani lõe lisajõgi). Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 3,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura macrocephalus Kottelat, 2000 – suurpea-käärtrull. Laoses Youani jõgikonnas ja Hiinas Mengla jões. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 8,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura macrolepis Mirza & Bănărescu, 1981 – suursoom-käärtrull. Pakistanis. Demersaalne. Subtroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura macrotaenia (J. X. Yang, 1990) – suurvööt-käärtrull. Hiinas Tengtiao Jiang'i jões ja Vietnami põhjaosas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura maculiceps (T. R. Roberts, 1989) – tähnikpea-käärtrull. Borneo llääneosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 11,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura maculosa Lalronunga, Lalnun Tluanga & Lal Ramliana, 2013 – täpikuim-käärtrull. Indias Mizorami osariigis Tuingo ja Pharsihi jõgedes (Tuivai lisajõed). Demersaalne. Troopikas. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist, peamiselt putukavastseist. Pikkus kuni 7,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura madhavai Sudasinghe, 2017 – madhava käärtrull1. Sri Lankal Walawe jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Leitud umbes 2 m laiusest ojast, eelistab kiiremaid lõike. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura maejotigrina Suvarnaraksha, 2012 – maejo käärtrull. Tais Maechaemi jõestikus (Chao Phraya vesikond). Demersaalne. Troopikas. Kiirema voolu ja kivise põhjaga keskmistes jõgedes, koguneb kärestike ja koskede juurde. Rühmiti. Toitub vee-selgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura maepaiensis Kottelat, 1990 – salweeni käärtrull. Tais Salweeni jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura magnifluvis Kottelat, 1990 – jõe-käärtrull. Mekongi keskjooksu peavetes (Tai, Laos, tõenäoliselt ka Kambodža). Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja savise või mudase põhjaga suuremates ja keskmistes jõgedes. Rühmiti. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 8,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura mahnerti Kottelat, 1990 – mahnerti käärtrull. Tais Salweeni jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Peamiselt liivase-kivise põhjaga väikejõgedes ja metsaojades. Rühmiti. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Schistura malaisei Kottelat, 1990 – irrawaddy käärtrull. Irrawaddy jõgikonnas Myanmaris ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga väiksemates jõgedes. Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Schistura manipurensis (B. L. Chaudhuri, 1912) – manipuri käärtrull. Indias Manipuri ja Nagalandi osariikides. Bentopelaagiline. Troopikas. Kruusase põhjaga ojades. Pikkus kuni 8 cm (TL). Ohulähedane (NT).
Schistura megalodon Endruweit, 2014 – suurhamb-käärtrull1. Hiinas Erganyahe jões (Irraweaddy jõgikond). Demersaalne. Subtroopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kruusase põhjaga väiksemates metsajõgedes. Toitub põhja-selgrootutest. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura melarancia Kottelat, 2000 – ruuge käärtrull. Loses ja Vietnamis Mekongi jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura menanensis (H. M. Smith, 1945) – menani käärtrull. Tai lõunaosas Chao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Erinevad biotoobid: suured jõed ja väikesed ojad. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura minuta Vishwanath & Shanta Kumar, 2006 – pisike käärtrull. Indias Manipuri osariigis Tyei jões. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Pilt puudub
Schistura mizoramensis Lal Ramliana, Lalronunga, Vanramliana & Lalthanzara, 2014 –mizorami käärtrull1. Indias Mizorami osariigis Tuirivangi jões (Tuiriali lisajõgi). Aeglase voolu ja liivase-kruusase põhjaga vees. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura mobbsi Kottelat & Leisher, 2012 – mobbsi käärtrull. Endeem Vietnamis Thai Ngueni provintsis Phuon Hoangi koopas. Demersaalne. Silmitu koopakala. Roosakas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Schistura moeiensis Kottelat, 1990 – moei käärtrull. Irrawaddy ja Salweeni jõgikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Erinevates biotoopides: nii kiiretes ojades kui ka rahulikes jõgedes. Rühmiti. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura mukambbikaensis (Menon, 1987) – mookambika käärtrull1. Indias. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura multifasciata (F. Day, 1878) – rohkevööt-käärtrull. Himaalaja idaosas Indias ja Nepaalis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiiretes mägiojades ja kruusase põhjaga jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 9,8 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura musa Kottelat, 2017 – banaan-käärtrull1. Laoses Ngiepi jõe keskjooksu vesikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes. Aktiivne päeval. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura myrmekia (Fowler, 1935) – tüügas-käärtrull1. Vahepeal käsitletud tai käärtrulli (Schistura desmotes) alamliigina. Tai edelaosas Keng Soki vesikonnas. Troopikas. Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura nagaensis (Menon, 1987) – naga käärtrull. Indias Manipuri ja Nagalandi osariikides Tizu jõestikus (Brahmaputra vesikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Kruusase põhjaga mägiojades. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Ohustatud (VU).
Pilt puudub
Schistura nagodiensis Sreekantha, Gururaja, Rema Devi, T. J. Indra & T. V. Ramachandra, 2006 – nagodi käärtrull. Indias Lääne-Ghati keskosas Sharavathi jõe jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Schistura namboensis Freyhof & Serov, 2001 – vietnami käärtrull. Vietnami kesk- ja lõunaosa vetes. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes, sageli kärestike juures. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura nandingensis (S. Q. Zhu & S. H. Wang, 1985) – nandingi käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis Nandingi jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura nasifilis (Pellegrin, 1936) – niitnina-käärtrull. Vietnamis Ko ja Tani jõgedes. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 9,7 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR), võimalik, et välja surnud.
Pilt puudub
Schistura nebeshwari Lokeshwor & Vishwanath, 2013 – nebeshwari käärtrull1. Indias Mizorami osariigis Kolchawi jões ja Phura küla lähedal asuvas ojas. Demersaalne. Troopikas. Väikestes ojades. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura nicholsi (H. M. Smith, 1933) – nicholsi käärtrull. Mekongi jõgikonnas Laoses, Tais ja tõenäoliselt ka Kambodža idaosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Metsavööndis väikestes liivase-kivise põhjaga jõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura nilgiriensis (Menon, 1987) – nilgiri käärtrull1. Indias Tamil Nadu osariigis Nilgiri distriktis Pykara elektrijaama veehoidla juures. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes jning ojades. Rühmiti. Toitub põhja-selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura niulanjiangensis (L. Chen, Zong-Min Lu & W. N. Mao, 2006) – niulani käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura nomi Kottelat, 2000 – nomi käärtrull. Laoses Xe Kongi jõestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura notostigma (Bleeker, 1863) (Spotback loach) – turitäpp-käärtrull. Endeem Sri Lankal. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase-kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 6,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura novemradiata Kottelat, 2000 – namtha käärtrull. Laoses Nam Tha jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura nubigena Kottelat, 2017 – pilvlaik-käärtrull1. Myanmaris Kachini osariigis Mali Hka jões (Irrawaddy vesikond). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura nudidorsum Kottelat, 1998 – paljasturi-käärtrull. Laoses Theuni ja Gnouangi jõgede (Mekongi lisajõed) valgaladel. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase-kivise põhjaga vetes. Pikkus kuni 7,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Pilt puudub
Schistura obeini Kottelat, 1998 – obeini käärtrull. Laoses Theuni ja Gnouangi jõgedes (Mekongi lisajõed). Bentopelaagiline. Troopikas. Erinevates biotoopides, tihti kärestike juures. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 10,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura obliquofasciaLokeshwor, Barat, Sati, Darshan, Vishwanath & Mahanta, 2012 – längvööt-käärtrull. Indias Uttarakhandi osariigis Kalsa jões (Gangese lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 14 cm (TL). Ohustatus määramata.
Schistura oedipus (Kottelat, 1988) – oidipus-käärtrull. Endee, Tai loodeosas Pang Mapha karstiala koobastes. Kiire vooluga maa-alustes jõgedes. Koopakala. Rühmiti. Toitub ümarussidest ja putukavastseist. Silmad taandarenenud. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Ohustatud (VU).
Schistura orthocauda (Đ. Y. Mai, 1978) – sirgsaba-käärtrull. Vietnami põhjaosas. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura pakistanica (Mirza & Bănărescu, 1969) – pakistani käärtrull. Endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 8,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura pantherina Page, Plongsesthee & Z. S. Randall, 2012 – leopard-käärtrull. Tais Kanchanaburi provintsis Kroen Krawia ja Kwai Noi jõgedes (Meklongi vesikond). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura papulifera Kottelat, Harries & Proudlove, 2007 – paapulpea-käärtrull. Indias Meghalaya osariigis Krem Synrang Pamiangi jõestikus. Demersaalne. Troopikas. Järvedes, seisuvees. Hoidub sügavusse. Pikkus kuni 4,9 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).
Schistura paraxena Endruweit, 2017 – veider käärtrull1. Hiinas Guangxi provintsis Westi jões (Pärlijõe vesikond). Demersaalne. Subroopikas. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura paucicincta Kottelat, 1990 – hõrevööt-käärtrull. Tai ja Myanmari piirialadel Mae Nam Noi (Salweeni lisajõgi) valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga madalates metsaojades. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura paucifasciata (Hora, 1929) – aherküüt-käärtrull. Myanmaris Irrawaddy vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga mägiojades. Pikkus kuni 4,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura paucireticulata Lokeshwor, Vishwanath & Kosygin, 2013 – tuiriali käärtrull. Indias Mizorami osariigis Tuiriali jões (Baraki jõe lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura pawensis Bohlen & Šlechtová, 2013 – myitnge käärtrull. Myanmaris Paw ojas, Myitnge jões (Irrawaddy lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Leitud mõõduka voolu ja kruusase põhjaga ojast. Pikkus kuni 3,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura personata Kottelat, 2000 – sirmsilm-käärtrull. Laoses Ngumi jõe valgalas (Mekongi vesikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohulähedane (NT).
Schistura pertica Kottelat, 2000 – tiisel-käärtrull. Laoses Ou jõe valgalas ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 6,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura pervagata Kottelat, 2000 – kärestiku-käärtrull. Laoses ja Vietnamis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 8 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Schistura phamhringi Shangningam, Lokeshwor & Vishwanath, 2014 – phamhringi käärtrull1. Indias Manipuri osariigis Dutah ojas (Chindwini jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura poculi (H. M. Smith, 1945) – kivi-käärtrull. Tais, Laoses ja Myanmaris Chao Phraya, Mekongi, Nam Pingi ja Salweeni jõgikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes ojades, harvemini jõgedes. Rühmiti. Toitub peamiselt putukavastseist. Pikkus kuni 5,9 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura polytaenia (S. Q. Zhu, 1982) – jutiline käärttrull. Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 6,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura porocephala Lokeshwor & Vishwanath, 2013 – poorpea-käärtrull. Indias Mizorami osariigis Mati jões (Koladyne jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura porthos Kottelat, 2000 – porthos-käärtrull. Laose põhjaosas ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes. Pikkus kuni 8,6 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura prashadi Hora, 1921 – prashadi käärtrull. Indias Manipuri osariigis Brahmaputra ja Chindwini jõgikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägiojades. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatud (VU).
Schistura pridii Vidthayanon, 2003 – pridi käärtrull. Tais Chao Phraya jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes mägijõgedes-ojades enam kui 900 m kõrgusel merepinnast. Varjub kivide alla. Toitub zooplanktonist. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Schistura procera Kottelat, 2000 – sale käärtrull. Laoses Nam Ou (Mekongi lisajõgi) valgalas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes (laius 1-1,5 m) metsajõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist ja detriidist. Pikkus kuni 8,9 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Schistura prolixifasciata L. P. Zheng, J. X. Yang & X. Y. Chen, 2012 – venivööt-käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Schistura pseudofasciolata W. Zhou & G. H. Cui, 1993 – viiruline käärtrull. Hiinas Sichuani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura psittacula Freyhof & Serov, 2001 – papagoi-käärtrull. Vietnami keskosas Cam Lo ja Ben Hai jõgedes. Demersaalne. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikestes metsajõgedes. Rühmiti. Toitub peamiselt putukavastseist. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
1Eestikeelse nime senisel puudumisel nimetatud siinkohal nii Kalapeedia toimetaja poolt
Artikkel järgneb: Käärtrullid (Schistura) 3
Vaata lisaks:
Käärtrullid (Schistura) 3Käärtrullid (Schistura)
Trullinglased (Nemacheilidae)