Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
6. Aadria meri
7. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
8. Aafrika gissu (Nemoossis belloci)
9. Aafrika mantelhai (Chlamydoselachus africana)
10. Aafrikaparrakad (Enteromius)
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Abaja laht
13. Abajaloik
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Aberdeeni rümp (globster Põhja-Šotimaal)
16. Abruka
17. Abula pank
18. Adler
19. Admiraliteedi bassein
20. Adrud (Fucus)
21. Aegna
22. agarik
23. Ah-Een-Meelow (meremadu Uus-Guineal)
24. Ahersuud (Achondrostoma)
25. Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)
26. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
27. Ahven (Perca fluviatilis)
28. Ahvenameri
29. Aiu (Plecoglossus altivelis)
30. Aju- ja pagunähtus
31. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
32. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
33. Akvanaut
34. Alajõe küla
35. Alajõe vald
36. Alaska laht
37. Aleuudi süvik
38. Alk (Alca torda)
39. Allosmer (Allosmerus elongatus)
40. Aloosad (Alosa)
41. Altja küla
42. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
43. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
44. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
45. Ameerika homaar (Homarus americanus)
46. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
47. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
48. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
49. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
50. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
51. Amundseni meri
52. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
53. Anšoovised (Engraulis)
54. Anšoovislased (Engraulidae)
55. Andamani meri
56. Angerjalised (Anguilliformes)
57. Angerjapüük Eestis
58. Angerjas (Anguilla anguilla)
59. Angerjas (pärimus)
60. Angulas
61. Antšoad (Anchoa)
62. Antšooviad (Anchovia)
63. Antšovetid (Cetengraulis)
64. Antšoviellid (Anchoviella)
65. Antarktika
66. Antarktika krill
67. Antsülusjärv
68. Apšeron
69. Araabia meri
70. Arafura meri
71. Arakaanlased (Aracanidae)
72. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
73. Ariidne kliima
74. Ariste laht
75. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
76. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
77. Astelhaid (Centrophorus)
78. Astelraid (Dasyatis)
79. Astelraid 3 (Hemitrygon),
80. Astelraid 4 (Hypanus)
81. Astelraid 5 (Telatrygon)
82. Astelraid 6 (Fontitrygon)
83. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
84. Ateriinilised (Atheriniformes)
85. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
86. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
87. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
88. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
89. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
90. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
91. Atlandi sidrunhai (Negaprion brevirostris)
92. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
93. Atlandi tuur Eestis
94. Atlandi tuur liiginimena
95. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
96. Atlandiraid (Atlantoraja)
97. Atlantis
98. aul
99. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
100. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
101. Austraalia hammassabahai (Figaro boardmani)
102. Austraalia saagrai (Pristis microdon)
103. Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)
104. Avamere ateriin (Atherina hepsetus)
105. Avameri (ulgumeri)
106. Avatša abajas
107. Avatša laht
108. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
109. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
110. Ayia Napa (merekoletis Küprosel)
111. Baer
112. Baffini saar
113. Baidarata laht
114. Baikal
115. Baikali omul (Coregonus migratorius)
116. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
117. Balkani poolsaar
118. Banksi saar
119. Barbados
120. Barents Willem
121. Barentsi meri
122. Barmouthi koletis (veekrüptiid Wales'is)
123. Batüskaaf
124. Beaufort Francis
125. Beauforti meri
126. Bellingshauseni meri
127. Bengali laht
128. Benguela hoovus
129. Bentaal
130. Beringraid (Beringraja)
131. Bermuda
132. Big-game kalapüük
133. Biskaia laht
134. Bismarcki saarestik
135. Bonga (Ethmalosa fimbriata)
136. Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
137. Boora
138. Bornholm
139. Brac
140. Brasiilia hoovus
141. Bretagne'i poolsaar
142. Briis
143. Bristoli laht
144. Bucca / Bucka (veeolend Suurbritannias korni folklooris)
145. Buenos Aires
146. Bunzi / Mpulu Bunzi / Phulu Bunzi (Kongo veevaim ja vihmajumalanna)
147. Bunyip (koletis Austraalias)
148. Burgeri imisuu (Eptatretus burgeri)
149. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
150. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
151. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
152. Capri
153. Carpentaria laht
154. Chiloé merihobune
155. Colossal Claude / Koletis Marvin (merekoletis USA rannikuvetes)
156. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
157. Cook James
158. Daagon (Mesopotaamia jumal)
159. Daaniod (Danio)
160. Dajell (Dayella malabarica)
161. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
162. Dalmaatsiarannik
163. Deltarannik
164. Demersaalsed kalad
165. Devaariod (Devario)
166. Dewi Lanjar (Indoneesia merejumalanna)
167. Diby järv / Dibyträske (Dibö järv, Träski järv)
168. Dirhami laht
169. Doc Cuoc (jumal Vietnamis)
170. Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
171. Draakonkuningas Munmu (Korea valitseja VII sajandil)
172. Dugong (Dugong dugon)
173. Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
174. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
175. Ehisangerjad (Callechelys)
176. Eistuk
177. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
178. El Niño
179. Elu Läänemeres (raamat)
180. Emakala (Zoarces viviparus)
181. Encantado (libadelfiin Lõuna-Ameerika mütoloogias)
182. Eril (soril) käimine
183. Eru laht
184. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
185. Euroopa ateriin (Atherina presbyter)
186. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
187. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
188. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
189. Eveeni-evengi kalaroad
190. Fjordrannik
191. Friikala
192. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
193. Galaksid (Galaxias)
194. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
195. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
196. Gilaturbid (Exoglossum)
197. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
198. Golfi hoovus
199. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
200. Graavikala
201. Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
202. Grööni tursk (Gadus ogac)
203. Gunakadeit (merekoletis tlingiti mütoloogias)
204. Gurangatš (Austraalia vikerkaaremao versioon)
205. Haabju
206. Haamerhai (Eusphyra blochii)
207. Haapsalu laht
208. Habehaid (Orectolobus)
209. Haff
210. Hagepüük
211. Hai kultuskalana
212. Haid kulinaarias
213. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
214. Haldi sadam
215. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
216. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
217. Hallhüljes (Halichoerus grypus)
218. Hallmerikukk (Eutrigla gurnardus)
219. Hallutsinogeensed kalad
220. Hammasraid (Dentiraja)
221. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
222. Hara laht
223. Harilaid (poolsaar)
224. Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
225. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
226. Harilik haug, haug (Esox lucius)
227. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
228. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
229. Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)
230. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
231. Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
232. Harilik lapšaakala (Salangichthys microdon)
233. Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
234. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
235. Harilik merikeel (Solea solea)
236. Harilik meripuuk (Scorpaena porcus)
237. Harilik molva (Molva molva)
238. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
239. Harilik pihklane (Myxine glutinosa)
240. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
241. Harilik saagrai (Pristis pristis)
242. Harilik saagsabahai (Galeus melastomus)
243. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
244. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
245. Harjasuimed (Setipinna)
246. Harju alamvesikond
247. Harjusepüügist Skandinaavias
248. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
249. Haug püügikalana
250. Haugangerjad (Muraenesox)
251. Haugangerlased (Muraenesocidae)
252. Haugasraid (Aetobatus)
253. Haugparrakad (Luciobarbus)
254. Havmann (meri-mees Norra folklooris)
255. Hedammu (hurri merekoletis)
256. Heeringad (Clupea)
257. Heeringakesed (Herklotsichthys)
258. Heeringlased (Clupeidae)
259. Heleraid (Leucoraja)
260. Helkteibikud (Luxilus)
261. Hellamaa laht
262. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
263. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
264. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
265. Hoovus
266. Horadandiad (Horadandia)
267. Hullo laht
268. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
269. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
270. Huulhaid (Hemiscyllium)
271. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
272. Hõbekalad (Argentina)
273. Hõbekoger (Carassius gibelio)
274. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
275. Hõbeserv-hallhai (Carcharhinus albimarginatus)
276. Hõbeteibid (Notropis)
277. Hõbeteibid 2 (Notropis)
278. Härghailised (Heterodontiformes)
279. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
280. Härjapearaid (Rhinoptera)
281. Hülgepaat
282. Hülglased (Phocidae)
283. Idaheeringas (Clupea pallasii)
284. Iilastuli
285. Ikuchi / ikuiji / ayakashi (merekoletis Jaapani mütoloogias)
286. Ilišad (Ilisha)
287. Imikarbid (Catostomus)
288. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
289. Indo-Vaikne ookeaniala
290. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
291. Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)
292. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
293. Irvangerjad (Xenomystax)
294. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
295. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
296. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
297. Jõeanšoovised (Lycengraulis)
298. Jaapani anšoovis (Engraulis japonicus)
299. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
300. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
301. Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi)
302. Jaapani homaar (Metanephrops japonicus)
303. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
304. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
305. Jaapani veenuskarp (Venerupis philippinarium)
306. Jengu (veevaim Aafrikas)
307. Jersey saar
308. Joll
309. Jordan, David Starr
310. Juhan Sütiste (laev)
311. Julla
312. Juppangerjad (Chiloconger)
313. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
314. Jämesabaraid (Urolophus)
315. Järvekülg, Arvi
316. Järvepall (Aegagropila linnaei)
317. Jääpüük
318. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
319. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
320. Kaalupi laht (Kaalupea laht, Lindulaht)
321. Kaarmise järv (Karmise järv)
322. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
323. Kagutrullid (Traccatichthys)
324. Kahvatu laht
325. Kajakad (Larus)
326. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
327. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
328. Kala inimtoiduna
329. Kalaan (Enhydra lutris)
330. Kalade ränded
331. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
332. Kalapaat
333. Kalaparv
334. Kalatõke
335. Kalavõrk
336. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
337. Kallaspapp
338. Kalur
339. Kamiike hime / himeuo (prohvetkala Jaapanis)
340. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
341. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
342. karikloomad
343. Karjatse meri / Bäckesjoen (Karjatsimeri, Karjase järv)
344. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
345. Karpkalakasvatus Eestis
346. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
347. Kase laht (ka Ennu laht, Kasse laht)
348. Kasse laht
349. Kassiksaarmas (Lontra felina)
350. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
351. Kaugida merihunt ehk beringi merihunt (Anarhichas orientalis)
352. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
353. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
354. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
355. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
356. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
357. Kefaalilised (Mugiliformes)
358. Kelluraid (Aptychotrema)
359. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
360. Keta (Oncorhynchus keta)
361. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
362. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
363. Kihvkalad (Dissostichus)
364. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
365. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
366. Kilbikhaid (Parmaturus)
367. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
368. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
369. Kilud (Sprattus)
370. Kiluvõrk
371. Kirihaid (Holohalaelurus)
372. Kirikulaht
373. Kirju trematoom (Trematomus bernacchii)
374. Kirpvähilised
375. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
376. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
377. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
378. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
379. Koakun-klun (veeküpriid Roheneemesaartel)
380. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
381. Koerhaid (Scyliorhinus)
382. Koger (Carassius carassius)
383. Kogerparrakad (Carasobarbus)
384. Koha (Sander lucioperca)
385. Koiliad (Coilia)
386. Kolga lahe saared
387. Kolga laht
388. Kollangerjad (Aplatophis)
389. Kolmogalased (Triacanthidae)
390. Koltse järv (Koltsi järv)
391. Konosir (Konosirus punctatus)
392. Konuangerjad (Myrophis)
393. Koolmekalad (Erimyzon)
394. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
395. Koostangerjad (Echiophis)
396. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
397. Korikad (Corica)
398. Kotkasraid (Myliobatis)
399. Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
400. Kreeka merejumalad
401. Kriipsuud (Xenocypris)
402. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
403. Kuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
404. Kuiv
405. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
406. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
407. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
408. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
409. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
410. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
411. Kurk
412. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
413. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
414. Kutum (Rutilus kutum)
415. Kuukala (Mola mola)
416. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
417. Kõblasninalased (Callorhinchidae)
418. Kõhrsuud (Chondrostoma)
419. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käsmu järv
422. Kääbus-meripuuk (Scorpaena loppei)
423. Käärtrullid (Schistura)
424. Käärtrullid (Schistura) 2
425. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
426. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
427. Lõherahvad
428. La Niña
429. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
430. Laguun
431. Lahitshaid (Hemitriakis)
432. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
433. Laialepa laht (Junkrulaht, Junkru laht)
434. Laid
435. Laidrannik
436. Laisaba-gnoomhai (Squaliolus laticaudus)
437. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
438. Laisuumureenid (Channomuraena)
439. Lameuimed (Homaloptera)
440. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
441. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
442. Landilugu: Toby
443. Langustlased (Palinuridae)
444. Latikas (Abramis brama)
445. Latikas pärimuses
446. Latimeeriad (Latimeria)
447. Lauter
448. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
449. Lendkalad
450. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
451. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
452. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
453. Lestad (Platichthys)
454. Lestapüük
455. Lestavõrk
456. Liblikraid (Gymnura)
457. Liftahvenad (Helicolenus)
458. Lihlviki (Lihl-viki)
459. Liivhailased (Odontaspididae)
460. Liivi laht
461. Limaan
462. Limaanrannik
463. limakala 1
464. limakala 2
465. Limneameri
466. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
467. Lintsabalased (Trichiuridae)
468. Lippkarbid (Carpiodes)
469. Lipupüük
470. Litoraal
471. Lodi (pargas)
472. Logardraid (Rhinobatos)
473. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
474. Logardraid 3 (Pseudobatos)
475. Lohja järv
476. Loivalised (Pinnipedia)
477. Lonthülged (Mirounga)
478. Looded
479. Lovett (Lovettia sealii)
480. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
481. Luitsangerjad (Nettenchelys)
482. Luts (Lota lota)
483. Luts (pärimus)
484. Lutsu seisundist Euroopas
485. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
486. Lõhepüük
487. Lõhevõrk
488. Lõpe järv (Lõpejärv)
489. Lõpemeri
490. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
491. Lõunaraid (Zearaja)
492. Lõunatindid (Retropinna)
493. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
494. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
495. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
496. Läänemeri
497. Läänesaarte alamvesikond
498. Lüllelaht (Lülle laht)
499. Mõrd
500. Mölliangerjad (Panturichthys)
501. maasäär
502. Madal
503. Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
504. Mailid
505. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
506. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
507. Mama Qucha / Mama Cocha (inkade vee-ema)
508. Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
509. Man
510. Mandrilava
511. Mandrinõlv
512. Manhuad (Jenkinsia)
513. Mareensiig (Coregonus maraena)
514. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
515. Marinistika
516. Maskraid (Neotrygon)
517. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
518. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
519. Matšueelid (Opisthonema)
520. Matsalu alamvesikond
521. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
522. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
523. Mehhiko sileselgrai (Springeria folirostris)
524. Menhedenid (Brevoortia)
525. Merekoletised
526. Mereline kliima
527. Merelinnud
528. Meriahvenad (Sebastes)
529. Meriangerjad (Conger)
530. Meriangerlased (Congridae)
531. Merihunt (Anarhichas lupus)
532. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
533. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
534. merikapsas
535. Merikeellased (Soleidae)
536. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
537. Merikurat (Lophius piscatorius)
538. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
539. Meriluts (Brosme brosme)
540. Merilõvi (Otaria flavescens)
541. Meripühvel (Taurulus bubalis)
542. Meririst (Aurelia aurita)
543. Merisarvikud (Mobula)
544. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
545. Merisutt (Petromyzon marinus)
546. Meritint (Osmerus eperlanus)
547. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
548. Meriveiselised (Sirenia)
549. Merlang (Merlangius merlangus)
550. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
551. Mesefen (gruusia mererahvas)
552. Minakši (jumalanna hinduismis)
553. Mistraal
554. Mjer-iza / vjed-iza / mjer-toti (liivi veehaldjas)
555. Mohni
556. Moiva (Mallotus villosus)
557. Mokkparrakad (Labeobarbus)
558. Molvad (Molva)
559. Morgawr (merekoletis Inglismaal)
560. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
561. Morilased (Moridae)
562. Morjana (slaavi merevaim, merejumalus)
563. Morvong (Nemadactylus douglasii)
564. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
565. Mudaangerjad (Pythonichthys)
566. Mudagalaksid (Neochanna)
567. Muikangerjad (Promyllantor)
568. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
569. Mullutu-Suurlaht
570. Must marliin (Istiompax indica)
571. Must okishai (Centroscyllium fabricii)
572. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
573. Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
574. Mõrtsuklained
575. Mõõkdelfiin (Orcinus orca)
576. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
577. Mürgised kalad
578. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
579. Nürisuumureenid (Echidna)
580. Naale laht (Naelelaht, Naelalaht)
581. Naaskelraid (Pastinachus)
582. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
583. Naissaar
584. Napplõuad 2 (Garra)
585. Narmashaid (Cirrhoscyllium)
586. Narmasmokad (Labeo)
587. Narva veehoidla
588. Narval (Monodon monoceros)
589. Navaaga (Eleginus nawaga)
590. Navigatsioonimärk
591. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
592. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
593. Nerka (Oncorhynchus nerka)
594. New Riveri lahe korjus (globster USAs)
595. Niituimlutslased (Physidae)
596. Ninaraid (Rhinoraja)
597. Njord (skandinaavia merejumal)
598. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
599. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
600. Nokoomised (Nocomis)
601. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
602. Noodapüük
603. Noot
604. Nootkond
605. Norjasdaaniod (Opsaridium)
606. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
607. Nugahammashai (Scymnodon ringens)
608. Nugakala (Pelecus cultratus)
609. Nugishaid (Triakis)
610. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
611. Nure onago / nure hanayome (olend Jaapani folklooris)
612. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
613. Nurg (Blicca bjoerkna)
614. Nuudelangerjad (Neoconger)
615. Nuudelkalad (Salanx)
616. Nuutraid 5 (Pateobatis)
617. Nuutraid 6 (Urogymnus)
618. Nääk
619. Nöbiraid (Okamejei)
620. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
621. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
622. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
623. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
624. Ogahaid (Squalus)
625. Ogapõskne vähk (Orconectes limosus)
626. Oherdangerjad (Brachysomophis)
627. Ojamaa (Gotland)
628. Okisrai (Platyrhinoidis triseriata)
629. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
630. Omul (Coregonus autumnalis)
631. Orissaare sadam
632. Orjaku sadam
633. Orkaan
634. Osmussaar
635. Paadimeister
636. Paatkond
637. Padumere rannik
638. Padur
639. Pakri laht
640. Pakrirootslaste elust
641. Pakssabaraid (Trygonoptera)
642. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
643. Pannraid (Zanobatus)
644. Pardapuu
645. Pardhaid (Parascyllium)
646. Pardpuntiused (Barbodes)
647. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
648. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
649. Parras
650. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
651. Pehmehai (Mollisquama parini)
652. Peitsilmangerjad (Caecula)
653. Pelagiaal
654. Pellonad (Pellona)
655. Pellonulad (Pellonula)
656. Peremärk
657. Peruu anšoovis (Engraulis ringens)
658. Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
659. Pettai, Elmar Voldemar
660. Pihklased (Myxini)
661. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
662. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
663. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
664. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
665. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
666. Pinevõrk
667. Pisianšoovised (Encrasicholina)
668. Pisipardlikud (Barboides)
669. Pisvusõn (peremeesvaim korjaki ja tšuktši mütoloogias)
670. Poama järv
671. Poisurhaid (Brachaelurus)
672. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
673. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
674. Pomoorid
675. Poolharjused (Prototroctes)
676. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
677. Proteus (kreeka merejumalus)
678. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
679. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
680. Puguheeringad (Dorosoma)
681. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
682. Pulstmokad (Crossocheilus)
683. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
684. Puntiused (Puntius)
685. Purikala (Istiophorus platypterus)
686. Purikalalased (Istiophoridae)
687. Purikangerjad (Congresox)
688. Purjepaat
689. Purme abaja (Purme abajas, Purma abajas)
690. Puulaid
691. Puurangerjad (Ariosoma)
692. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
693. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
694. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
695. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
696. Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris)
697. Põhja-merikaru (Callorhinus ursinus)
698. Põisadru (Fucus vesiculosus)
699. Põldealune laht (Põldalune laht)
700. Päramees
701. Pärispea poolsaar
702. Pärlteibikud (Margariscus)
703. Pärnu alamvesikond
704. Räimepüük
705. Röövpardkalad (Raiamas)
706. Raid (Raja)
707. Rakonda (Raconda russeliana)
708. Randal (Phoca vitulina)
709. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
710. Rannatalupoeg
711. Rannavöönd
712. Rannik
713. Ranniku-jämesabarai (Urolophus orarius)
714. Rasboorakarbik (Hemigrammocypris rasborella)
715. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
716. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
717. Reduangerjad 2 (Xyrias)
718. Riasrannik
719. Riffangerjad (Kaupichthys)
720. Riivsaba-kilbikhai (Parmaturus xaniurus)
721. Riksu laht (Riksu järv)
722. Rize forell (Salmo rizeensis)
723. Robalod (Centropomus)
724. Robinsia (Robinsia catherinae)
725. Roeschaard (olend Belgia folklooris)
726. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
727. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
728. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
729. Ruuge pääsukukk (Chelidonichthys lucerna)
730. Ruup
731. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
732. Räimevõrk
733. Rändpüük
734. Rästik-ujehai (Haploblepharus edwardsii
735. Säinas (Leuciscus idus)
736. Saabelmureenid (Enchelycore)
737. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
738. Saagsabahaid (Galeus)
739. Saat, Toomas
740. Sablonid
741. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
742. Saka järv (Soka järv)
743. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
744. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
745. Salealoosad (Tenualosa)
746. Saleturbikud (Macrhybopsis)
747. Salm
748. Sammet, Jaak
749. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
750. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
751. Sardiinikesed (Harengula)
752. Sardinellid (Sardinella)
753. Sardinops (Sardinops sagax)
754. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
755. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
756. Saunja laht
757. Selis
758. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
759. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
760. Shiranui (valgusilming Jaapanis)
761. Shōjō (veeyokai Jaapani folklooris)
762. Sidrunhaid (Negaprion)
763. Siiad (Coregonus)
764. Siiad 2 (Coregonus)
765. Siiasammel
766. Siig spordikalana Skandinaavias
767. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
768. Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)
769. Silepeamureenid (Gymnothorax)
770. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
771. Sileselgraid (Anacanthobatis)
772. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
773. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
774. Sinine marliin (Makaira nigricans)
775. Sinine merihunt (Anarhichas denticulatus)
776. Sinine molva (Molva dypterygia)
777. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
778. Siroko
779. Sirsir (mesopotaamia meremeeste jumal)
780. Sisalangerjad (Saurenchelys)
781. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
782. Skeljúngur (koletisvaal Islandi folklooris)
783. Skiron (kreeka mütoloogias Poseidoni poeg, röövel)
784. Skäär
785. Skäärrannik
786. Snuuk (Thyrsites atun)
787. Sompteibikud (Ericymba)
788. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
789. Spöket
790. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
791. Sterlet (Acipenser ruthenus)
792. Stolefoorid (Stolephorus)
793. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
794. Sump (kumm, pandur, märss)
795. Supihai (Galeorhinus galeaus)
796. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
797. Suula (Morus bassanus)
798. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
799. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
800. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
801. Suurbritannia saar
802. Suuremõisa laht
803. Suurhammas-saagrai (Pristis perotteti)
804. Suurlaht / Kellamäe laht
805. Suurlaid (Muhu)
806. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
807. Suurnuudlikud (Protosalanx)
808. Suursaar
809. Suursadam
810. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
811. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
812. Suursilm-kihvhai (Odontaspis noronhai)
813. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
814. Sõbrakaubandus
815. Sõrmikraid (Dactylobatus)
816. Särg (Rutilus rutilus)
817. Südvester
818. Süst
819. Süvahaid (Centroscymnus)
820. Süvajänesed (Bathylagus
821. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
822. Süvaraid (Bathyraja)
823. Süvaraid (Bathyraja) 2
824. Süvatindid (Leuroglossus)
825. Süvaveekerge
826. Ziphius / Xiphias / Zyffwal (merekoletis bestiaariumides)
827. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
828. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
829. Tšošamba Hatun (talõši merenaine)
830. Taaliku sadam
831. Taani väinad
832. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
833. Tahuata hai-jumalad (Prantsuse Polüneesia, Markiisisaared)
834. Tallinna laht
835. Tambaanid (Amblygaster)
836. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
837. Tecolutla koletis (globster Mehhikos)
838. Teib (Leuciscus leuciscus)
839. Temera (Temera hardwickii)
840. Teod (Gastropoda)
841. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
842. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
843. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
844. Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
845. Tiibraid (Dipturus)
846. Tiibraid (Dipturus) 2
847. Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)
848. Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
849. Tiigerpuntiused (Puntigrus)
850. Tiirud (Sterna)
851. Tilstoni hallhai (Carcharhinus tilstoni)
852. Tintargentiinid (Glossanodon)
853. Tippviidikad (Alburnoides)
854. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
855. Tobiased (Ammodytes)
856. Toby
857. Trüssad (Thryssa)
858. Traavelkarbid (Moxostoma)
859. Triigi sadam
860. Triipahven (Morone saxatilis)
861. Triivpüük
862. Troopikaheeringad (Lile)
863. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
864. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
865. Tsunami
866. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
867. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
868. Tuletorn
869. Tulusepüük
870. Tume angerjas (Anguilla obscura)
871. Tume elektrirai (Tetronarce nobiliana)
872. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
873. Tumehaid (Etmopterus)
874. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
875. Turbid (Squalius)
876. Tursakaubandus
877. Tursapüük
878. Tursik (Trisopterus luscus)
879. Tursk toiduna
880. Tuulehaug (Belone belone)
881. Tuulehaugilised (Beloniformes)
882. tuulekala (pärimus)
883. Tõrvalaht
884. Tõusikvool
885. Tähniline flööthai (Aulohalaelurus labiosus)
886. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
887. Tähniline merihunt (Anarhichas minor)
888. Tähtlest (Platichthys stellatus)
889. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
890. Tääkraid (Urotrygon)
891. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
892. Tömpninad (Pimephales)
893. Tömpraid (Breviraja)
894. Tüügashai (Sutorectus tentaculatus)
895. U sugghiu (krüptiid Sitsiilias)
896. Uguid (Tribolodon)
897. Uimheeringad (Opisthopterus)
898. Ujehaid (Haploblepharus)
899. Ulglaht (Ulgulaht, Ulklaht)
900. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
901. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
902. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
903. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
904. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
905. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
906. Utelif / Uletif (saekala bestiaariumides)
907. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
908. Uurikangerjad (Bascanichthys)
909. Uus-Meremaa globster
910. Uuskaledoonia flööthai (Aulohalaelurus kanakorum)
911. Uusnuudlikud (Neosalanx)
912. Uusraid (Neoraja)
913. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
914. Väätangerjad (Chlopsis)
915. Vähipidu
916. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
917. Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
918. Vahemere mureen (Muraena helena)
919. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
920. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
921. Vahuu (Acanthocybium solandri)
922. Vaikse ookeani ammhai (Ginglymostoma unami)
923. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
924. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
925. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
926. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
927. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
928. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
929. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
930. Valgealoosad (Escualosa)
931. Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
932. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
933. Valgerai (Rostroraja alba)
934. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
935. Varilavad (Sauvagella)
936. Vasarhaid (Sphyrna)
937. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
938. Veelained
939. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
940. Venelaht
941. vesikond
942. Vibalangerjad (Uroconger)
943. Vidusilm-poisurhai (Brachaelurus waddi)
944. Vidusilmangerjad (Dysomma)
945. Viidikad (Alburnus)
946. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
947. Viigerhüljes (Pusa hispida)
948. Viikangerjad (Scolecenchelys)
949. Viislaid
950. Viiulraid (Trygonorrhina)
951. Vikertint (Osmerus mordax)
952. Vimb (Vimba vimba)
953. Vinkelhaid (Oxynotus)
954. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
955. Viru alamvesikond
956. Viuraid (Aetomylaeus)
957. Vohilaid
958. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
959. võikala
960. Võldaslased (Cottidae)
961. Võrguhark
962. Võrgukivid
963. Võrgukudumine
964. Võrgumaja
965. Võrtsjärve alamvesikond
966. Vähilaadsed
967. väike meriahven (Sebastes viviparus)
968. Väike meripuuk (Scorpaena notata)
969. väike tobias (nigli, väiketobias)
970. Väike tursik (Trisopterus minutus)
971. Väike-Malusi saar (Põhja-Malusi saar)
972. Väikegalaksid (Galaxiella)
973. Väikekihvtindid (Spirinchus)
974. Väikeraid (Rajella)
975. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
976. Väiketuunid (Euthynnus)
977. Värten-hallhai (Carcharhinus brevipinna)
978. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
979. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
980. Vööla meri / Bysholmsvike (Vööle meri, Võõla meri, Vööla laht, Bisolmsvike)
981. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
982. Vöötkukk (Trigloporus lastoviza)
983. Vöötninad (Rhinichthys)
984. Vöötpõsk-korallipuuk (Sebastapistes strongia)
985. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
986. Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
987. Õngejada
988. Äärekala
989. Öö-hallhai (Carcharhinus signatus)
990. Ööri lõpp (Ariste laht)
991. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
992. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
Käärtrullid (Schistura)
Käärtrullid (Schistura), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi trullinglaste (Nemacheilidae) sugukonnast. Ida- ja Lõuna-Aasias, jõgedes ja ojades, mõned liigid kuuluvad ka nn koobaskalade hulka.
Perekonnas on 228 liiki (FishBase, 2020):
Schistura acuticephala (Hora, 1929) – teravpea-käärtrull. Myanmaris Irrawaddy jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 4 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura afasciata Mirza & Bănărescu, 1981 – dori käärtrull. Pakistanis Dori jões (Induse vasakpoolne lisajõgi ülemjooksul). Bentopelaagiline. Subroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura aizawlensis Lal Ramliana, 2012 – aizawli käärtrull. Indias Mizorami osariigis Muthi jões (Tuiriali jõe lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Kiire või mõõduka vooluga väikejõgedes. Väikese rühmana. Toitub peamiselt putukavastetest ja putukatest. Pikkus kuni 4,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura albirostris X. Y. Chen & Neely, 2012 – valgekoon-käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis Longchuanjiangi jões (Irrawaddy lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Leitud kiire vooluga 20 m laiuses kruusase põhjaga madalas jões. Väikese rühmana. Toitub vee-selgrootuist ja pehmetest vetikatest.. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura albisella Kottelat, 2017 – valgeuim-käärtrull1. Laoses Nam Ngiepi jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Aktiivne päeval. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura alticrista Kottelat, 1990 – harisaba-käärtrull. Myanmari idaosa ja Tai lääneosa vetes. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes metsajõgedes. Rühmana. Toitub putukavastetest. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura altipedunculata (Bănărescu & Nalbant, 1968) – jämehänd-käärtrull. Indias. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura amplizona Kottelat, 2000 – laivööt-käärtrull. Laose põhjaosas ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades, kallaste ääres. Väikese rühmana. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 9,1 cm (SL). Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük.
Schistura anambarensis (Mirza & Bănărescu, 1970) – anambari käärtrull. Endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura andrewi Solo, Lal Ramliana, Lalronunga & Lalnun Tluanga, 2014 – andrew käärtrull1. Indias Mizorami osariigis Mati jões (Kaladani lisajõgi). Demersaalne. Troopikas. Aeglase voolu ja liiva-kruusa-kivise põhjaga vetes. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura antennata Freyhof & Serov, 2001 – tundel-käärtrull. Vietnamis Lami jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka vooluga vetes, jugade lähedal, aga mitte jugades. Väikese rühmana. Toitub vee-selgrootuist ja vette kukkunud õhuputukatest. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura aramis Kottelat, 2000 – aramis-käärtrull. Leitud ojast Muang Mai lähedalt (Nam Ou lisajõgi Nam Nua jõgikonnas), mis voolab Vietnamist Laosesse. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes metsajõgedes ja ojades. Rühmana. Toitub põhja-selgrootuist, peamiselt putukavastsetest. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura arifi Mirza & Bănărescu, 1981 – arifi käärtrull. Endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 6,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura athos Kottelat, 2000 – athos-käärtrull. Laoses Nam Ou jõe jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 9 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura atra Kottelat, 1998 – must käärtrull. Laoses Mekongi lisajõgede Nam Theuni ja Nam Gnouangi veestikes. Bentopelaagiline. Troopikas. Väikestes jõgedes suurte kivide vahel. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 5,1 cm (SL). Ohustatud (VU).
Schistura aurantiaca Plongsesthee, Page & Beamish, 2011 – oranž käärtrull. Tai lõunaosas Kanchanaburi provintsis. Demersaalne. Troopikas. Kiire vooluga madalates väikestes metsajõgedes. Väikese rühmana. Toitub vee-selgrootuist ja vette langenud putukatest. Pikkus kuni 4,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura bachmaensis Freyhof & Serov, 2001 – bachma käärtrull. Vietnamis Thua Thieni provintsis Thua Luu jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga ojades ranniku lähedal. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.
Schistura bairdi Kottelat, 2000 – bairdi käärtrull. Laose lõunaosas Mekongi jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Laiades kruusase põhjaga jõgedes, kärestikes. Pikkus kuni 3,2 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).
Pilt puudub
Schistura balteata (Rendahl (de), 1948) – rõngasvöö-käärtrull. Myanmari lõunaosa mägiojades. Bentopelaagiline. Troopikas. Väikese rühmana. Toitub peamiselt putukavastsetest. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.
Schistura baluchiorum (Zugmayer, 1912) – belutšistani käärtrull. Afganistanis, Indias, Iraanis ja Pakistanis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 4,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura bannaensis Z. M. Chen, J. X. Yang & W. L. Qi, 2005 – nanla käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis Nanla jõe vesikonnas (Mekongi veehaare). Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 4,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura beavani (Günther, 1868) (Creek loach) – beavani käärtrull. Indias, Nepaalis ja Bangladeshis. Bentopelaagiline. Troopikas. Väikestes metsajõgedes ja ojades. Toitub zooplanktonist. Pikkus kuni 10,2 cm (TL). Pole ohustatud.
Schistura bella Kottelat, 1990 – kaunis käärtrull. Mekongi ja Maeklongi vesikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire või mõõduka vooluga madalates ojades. Toitub zooplanktonist. Pikkus kuni 3,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura bhimachari (Hora, 1937) – bhimachari käärtrull1. Indias. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura bolavenensis Kottelat, 2000 – bolaveni käärtrull. Laoses Bolaveni platool Xe Kongi ja Xe Doni jõgede (Mekongi lisajõed) vesikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga väikestes mägijõgedes (800-1200 m kõrgusel). Väikeste rühmadena. Toitub peamiselt putukavastsetest. Pikkus kuni 6,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura breviceps (H. M. Smith, 1945) – lühipea-käärtrull. Mekongi keskjooksu vesikonnas Tai põhjaosas, Myanmaris ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Kiire ja mõõduka vooluga madalates kruusase või kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 8,8 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Pilt puudub
Schistura bucculenta (H. M. Smith, 1945) – ümarpõsk-käärtrull. Laoses ja Tais Mekongi jõgikonnas. Demersaalne. Subtroopikas. Mõõduka vooluga väikestes metsajõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub peamiselt vee-selgrootuist. Pikkus kuni 10,4 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura callichromus (S. Q. Zhu & S. H. Wang, 1985) – kirev käärtrull. Hiinas ja Vietnamis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Schistura callidora Bohlen & Šlechtová, 2011 – sulnis käärtrull. Myanmaris Myit Nge jõe (Irrawaddy jõgikond) vesikonnas. Demersaalne. Troopikas. Mõõduka või kiire vooluga väikestes madalates metsajõgedes. Rühmadena. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura carbonaria Freyhof & Serov, 2001 – tahmlaik-käärtrull. Vietnami keskosas. Demersaalne. Troopikas. Kiire vooluga keskmise suuruse ja kivise põhjaga jõgedes. Väikeste rühmadena. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura carletoni (Fowler, 1924) – beasi käärtrull1. Indias Himachal Pradeshi osariigis Beasi jõe jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga väikestes liivase või kivise põhjaga jõgedes. Pikkus kuni 3,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura cataracta Kottelat, 1998 – kose-käärtrull. Laoses Mekongi jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja liivase või kivise põhjaga jõgedes. Pikkus kuni 6,7 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Schistura caudofurca (Đ. Y. Mai, 1978) – oja-käärtrull. Laoses; Hiinas ja Vietnamis Punase jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kruusase või kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 8,1 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura chapaensis (Rendahl (de), 1944) – sapa käärtrull. Vietnami loodeosas Punase jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Schistura chindwinica (Tilak & Husain, 1990) – chindwini käärtrull. Indias Manipuri osariigis Brahmaputra jõgikonnas. Leitud vaid kahest ojast. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Ohustatud (VU).
Pilt puudub
Schistura cincticauda (Blyth, 1860) – juttsaba-käärtrull. Tais ja Myanmaris Salweeni lisajõgedes. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Rühmiti. Toitub põhja-selgrootuist. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatud määramata.
Schistura clatrata Kottelat, 2000 – varbvööt-käärtrull. Laoses Kongi jõe jõgikonnas (Mekongi veehaare). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase põhjaga väikejõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 6.6 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura colossa Kottelat, 2017 – suur käärtrull1. Laoses Bolaveni platool Xe Piani (Kongi lisajõgi) jõestikus. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 9,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura conirostris (S. Q. Zhu, 1982) – laikhuul-käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura coruscans Kottelat, 2000 – leekuim-käärtrull. Laoses Nam Sani (Mekongi vesikonnas Nam Ngumi jõe lisajõgi) jõestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes. Rühmiti. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 6.6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura crabro Kottelat, 2000 – vapsik-käärtrull. Laoses Nam Ngiepi jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka ja kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades. Pikkus kuni 3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura crassa Kottelat, 2017 – tüse käärtrull1. Laoses Nam Ngiepi keskjooksu jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades. Aktiivne päeval. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura cryptofasciata X. Y. Chen, D. P. Kong & J. X. Yang, 2005 – varivööt-käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis Nantingi jõe jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 9,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura curtistigma Mirza & Nalbant, 1981 – kurrami käärtrull. Pakistanis Kurrami jões. Bentopelaagiline. Subroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura dalatensis Freyhof & Serov, 2001 – dalati käärtrull. Vietnamis Dong Nai jõestikus, ülemjooksudel. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes. Rühmiti. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 8,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura daubentoni Kottelat, 1990 – d'Aubentoni käärtrull. Mekongi jõgikonnas Laose lõunaosas ja Kambodža põhjaosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire ja mõõduka voolu ja kruusase või liivase põhjaga jõgedes. Rühmiti. Toitub putukavastsetest ja putukatest. Pikkus kuni 3,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura dayi (Hora, 1835) – kirevuim-käärtrull. India idaosas ja Bangladeshis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase või liivase põhjaga väikestes ojades. Pikkus kuni 7,4 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Schistura deansmarti Vidthayanon & Kottelat, 2003 – koopa-käärtrull. Tais Phitsanuloki provintsis Thung Salaegi Luangi rahvuspargis karstiala koobastes. Demersaalne. Troopikas. Seisvas vees. Koopakala. Toitub põhja-selgrootuist, peamiselt vähilaadsetest. Pikkus kuni 10,5 cm (SL). Ohustatud (VU).
Schistura defectiva Kottelat, 2000 – nurivööt-käärtrull. Laoses Mekongi veehaardes Nam Ngumi ja Nam Khani jõestikes. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase põhjaga ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura deignani (H. M. Smith, 1945) – deignani käärtrull. Tai kaguosas. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura denisoni (F. Day, 1867) – denisoni käärtrull1. Indias Tamil Nadu osariigis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 5 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura desmotes (Fowler, 1934) – tai käärtrull. Tais ja Malaisias Chao Phraya ja Meklongi jõgikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga metsajõekestes ja ojades. Suurte rühmadena. Toitub põhjaselgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 6,7 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura devdevi (Hora, 1935) – himaalaja käärtrull. Himaalaja idaosas Nepalis, Butanis ja India Lääne-Bengali osariigis. Bentopelaagiline. Kiire voolu ja kruusase põhjaga mägijõekestes. Suurte rühmadena. Toitub põhjaselgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 4 cm (SL). Ohulähedane (NT).
Schistura diminuta Ou, Montaña, Winemiller & Conway, 2011 – tillem käärtrull. Leitud vaid Kambodžas Sekongi jõest (Mekongi jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Sekongi peajões mõõduka voolu ja liivase põhjaga lõikudes. Pikkus kuni 2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura disparizona W. Zhou & Kottelat, 2005 – lahkvööt-käärtrull. Hiinas Yunnani provintsis Salweeni jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Kiire või mõõduka vooluga madalates ja kitsastes ojades. Rühmiti. Toitub putukatest ja putukavastsetest. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura dorsizona Kottelat, 1998 – sadulselg-käärtrull. Mekongi vesikonnas Laoses ja Kambodžas, tõenäoliselt ka Tai idaosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga väikestes ojades. Rühmiti. Toitub vee-selgrootutest. Pikkus kuni 4,3 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura dubia Kottelat, 1990 – nire-käärtrull. Tais Chao Phraya vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Võrdlemisi kiire vooluga väikestes kiviklibuse põhjaga ojades. Rühmiti. Toitub peamiselt putukavastsetest. Pikkus kuni 9,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura ephelis Kottelat, 2000 – tärnpõsk-käärtrull. Laoses Nam Ngumi (Mekongi veehaare) lisajõe Nam Sani jõestikus. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades. Hoidub kivide vahele. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 8,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura epixenos Kottelat, 2017 – võõr-käärtrull1. Laoses Nakai platool Katang Yai jões. Demersaalne. Troopikas. Kitsastes ja madalates metsaojades. Pikkus kuni 6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura fasciata Lokeshwor & Vishwanath, 2011 – baraki käärtrull. Indias Manipuri osariigis Baraki jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura fascimaculata Mirza & Nalbant, 1981 – vöötlaik-käärtrull. Pakistanis. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura fasciolata (Nichols & C. H. Pope, 1927) – vöödiline käärtrull. Vietnamis ja Hiinas. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Kiire või mõõduka vooluga liivase-kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 12 cm (TL), tavapikkus 6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura finis Kottelat, 2000 – kruusa-käärtrull. Laose ja Vietnami piiril Nam Kao jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes ojades jõgede ülemjooksudel. Eritunnuseks punane sabauim. Täiskasvanuna hoidub üksikuna. Toitub põhjaselgrootutest ja putukastest. Pikkus kuni 9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura fowleriana (H. M. Smith, 1945) – fowleri käärtrull. Mõnes käesitluses samane kuusvööt-käärtrulliga (Schistura sexcauda).Tai vetes. Demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura fusinotata Kottelat, 2000 – mustlaik-käärtrull. Laoses Xe Kongi jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Rühmiti Toitub Veeselgrootuist. Pikkus kuni 4,3 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Schistura gangetica (Menon, 1987) – läänehimaalja käärtrull1. Indias Uttar Pradeshi osariigis Himaalaja lääneosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga ojades. Pikkus kuni 8,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Schistura geisleri Kottelat, 1990 – geisleri käärtrull. Tais Chao Phraya jõgikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Aeglase või mõõduka voolu ja kivise põhjaga madalates (kuni 30 cm) jõgedes ja ojades. Rühmiti. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 3,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura globiceps Kottelat, 2000 – ümarpea-käärtrull. Laoses Nam Tha ja Nam Ou jõestikes. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka voolu ja savise põhjaga madalates metsaojades. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura greenei Endruweit, 2017 – greene'i käärtrull1. Hiinas Yunnani provintsis Nangunhe jões (Salweeni jõgikond). Demersaalne. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Aktiivne päeval. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 4,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura harnaiensis (Mirza & Nalbant, 1969) – harnai käärtrull. Pakistanis. Demersaalne. Troopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura himachalensis (Menon, 1987) – himachali käärtrull. Indias Lääne-Bengali osariigis. Bentopelaagiline. Troopikas. Liivase põhjaga väikestes ojades. Pikkus kuni 4 cm (TL). Ohustatus määramata.
Schistura hingi (Herre, 1934) - hingi käärtrull. Vietnami ja Hong Kongi (Hiina) vetes. Bentopelaagiline. Troopikas. Kivise põhjaga väikestes metsajõgedes, hodib kärestike ja väikeste koskede juurde. Toitub veeselgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 9,7 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Schistura hoai (V. H. Nguyễn, 2005) – lillekirju käärtrull. Vietnamis Mekongi jõgikonnas. Demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Schistura horai (Menon, 1952) – hora käärtrull. Indias ja Pakistanis. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes mägijõgedes. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura humilis (Lin, 1932) –väike käärtrull. Aasias. Demersaalne. Troopikas. Muud andmed puuduvad.
Pilt puudub
Schistura huongensis Freyhof & Serov, 2001 – huongi käärtrull. Vietnami keskosas Huongi ja Cam Lo jõgikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Mõõduka või aeglase voolu ja kivise põhjaga keskmise suurusega jõgedes. Pikkus kuni 6,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura hypsiura Bohlen, Šlechtová & Udomritthiruj, 2014 – laisaba-käärtrull. Myanmaris Kyeinthali jõgikonnas. Demersaalne. Troopikas. Pikkus kuni 7,3 cm (SL). Ohustatus määramata. Akvaristika.
Schistura imitator Kottelat, 2000 – sekongi käärtrull. Laoses Xe Kongi jõestikus (Mekongi veehaare). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 4,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura implicata Kottelat, 2000 – muutlik käärtrull. Laose idaosas ja Vietnami keskosas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire vooluga ojades. Rühmiti. Pikkus kuni 8,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura incerta (Nichols, 1931) – ihmjas käärtrull. Vietnami põhjaosas ja Hiina kaguosas Pärlijõe ja Han Jiangi jõgikondades. Mage- ja riimveeline. Demersaalne. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Toitub vee-selgrootutest. Pikkus kuni 14,3 cm (TL). Ohustatus määramata.
Schistura indawgyiana Kottelat, 2017 – indawgyi käärtrull1. Myanmaris Kachini osariigis Indawgyini järves ja sinna suubuvates jõgedes. Pelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Schistura irregularis Kottelat, 2000 – puservööt-käärtrull. Laoses Nam Khani jõestikus (Mekongi veehaare). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub vee-selgrootuist. Pikkus kuni 8,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Schistura isostigma Kottelat, 1998 – võrdlaik-käärtrull. Laoses Mekongi vesikonnas, tõenäoliselt ka Tais ja Kambodžas. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja liivase põhjaga väiksemates jõgedes. Rühmiti. Toitub mikroorganismidest ja vetikatest. Pikkus kuni 2,6 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura jarutanini Kottelat, 1990 – jarutanini käärtrull. Tai lääneosas Mae Nam Kwae Yai vesikonna, koobastes (Amphoe Sri Sawat, Tham Ba Dan). Demersaalne. Troopikas. Koopakala. Silmad taandarenenud või puuduvad. Toitub bentilistest mikroorganismidest. Pikkus kuni 6,7 cm (SL). Ohustatud (VU).
Schistura kampucheensis Bohlen, Petrtýl, Chaloupková & Borin, 2016 – kambodža käärtrull1. Kambodža vetes laialdaselt levinud liik, teistes riikides pole seni tuvastatud. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura kangjupkhulensis (Hora, 1921) – kangjupkhuli käärtrull. Myanmaris ja Indias Shindwini vesikonnas (jõed Tizu, Imphal, Nambul). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kruusase põhjaga madalates ojades. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Väga ohustatud (EN).
Schistura kaysonei Vidthayanon & Jaruthanin, 2002 – laose käärtrull. Laoses Khammouane provintsis ühes karstikoopas, umbes 100 m kaugusel koopa sissepääsust. Demersaalne. Koopakala. Rühmiti. Toitub detriidist, nahkhiirte guaanost jms. Pikkus määramata. Ohustatud (VU). Akvaristika.
Schistura kengtungensis (Fowler, 1936) – kengtungi käärtrull. Hiinas, Tais, Myanmaris ja Laoses Mekongi, Salveeni ja Chao Phraya vesikondades. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades. Väikeste rühmadena. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 11 cm (SL). Pole ohustatud.
Schistura khamtanhi Kottelat, 2000 – khamtanhi käärtrull. Laoses Xe Kongi jõgikonnas ja Kambožas Khone kärestikes (Mekongi jõgikond). Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes, kärestikes. Rühmiti. Toitub põhja-selgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Schistura khugae Vishwanath & Shanta Devi, 2004 – khuga käärtrull. Indias Manipuri osariigis Khuga jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Pikkus kuni 8,8 cm (SL). Ohustatud (VU).
Pilt puudub
1Eestikeelse nime senisel puudumisel nimetatud siinkohal nii Kalapeedia toimetaja poolt
Artikkel järgneb leheküljel Käärtrullid (Schistura) 2
Vaata lisaks:
Käärtrullid (Schistura) 3Käärtrullid (Schistura) 2
Trullinglased (Nemacheilidae)