Otsingu tulemused:
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
Väikesuutindid (Hypomesus)
Väikesuutindid (Hypomesus), kalade perekond tindilaste (Osmeriformes) seltsi tintlaste (Osmeridae) sugukonnast. Vene малоротые корюшки.
Perekonda kuulub 5 liiki (FishBase, 2019):
Hypomesus japonicus (Brevoort, 1856) – ida-väikesuutint. Vaikse ookeani loodeosa: Korea poolsaarest ja Jaapani põhjaosast kuni Kuriili saarte ja Peeter Suure laheni. Mere-, riim- ja mageveeline, demersaalne, anadroomne, parasvöötmeline, 0-50 m sügavusel. Elab rannameredes, kudema läheb jõgedesse maikuus. Pikkus kuni 25 cm (TL), suurim mõõdetud mass 158 g, eluiga kuni 8 a. Ohustatus määramata.
Hypomesus nipponensis McAllister, 1963 (Japanese smelt) – jaapani väikesuutint. Aasia: Jaapanist kuni Korea poolsaareni. Mere-, riim- ja mageveeline, pelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Viibib peamiselt riimvees jõgede suudmealal. Pikkus kuni 17 cm (TL). Ohustatus määramata. Äriline väljapüük; äriline vesiviljelus. Oluline toidukala Jaapanis (wakasagi).
Hypomesus olidus (Pallas, 1814) (Pond smelt) – jõe-väikesuutint. Põhja-Jäämere valgla, Vaikse ookeani valgla selle loode- ja kirdeosas: Rae jõe vesikonnast ja Suurest Karujärvest (Kanada) kuni Copperi jõeni Alaskal; Põhja-Jäämere valgla jõgedes, suudmealadel ja rannavetes Euroopas ja Siberis Kara mere valglast kuni Tšukotkani Ida-Siberis ning Korea ja Hokkaidoni (Jaapan). Mere-, riim- ja mageveeline, pelaagilis-neriitne, anadroomne, boreaalne. Pikkus kuni 20 cm (TL), tavapikkus 11,3 cm (TL), suurim mõõdetud mass 50 g, eluiga kuni 10 a. Pole ohustatud. Äriline väljapüük: 2000 – 2011. a vahemikus 920 – 5 805 t (Kanada). Äriline vesiviljelus: 2007. a 10 515 t (Hiina).
Hypomesus pretiosus (Girard, 1854) (Surf smelt) – meri-väikesuutint. Vaikse ookeani idaosa: Prints Williami väinast (Alaska) kuni Long Beachini (Kalifornia osariik, USA). Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 30,5 cm (TL), tavapikkus 15 cm (TL), eluiga kuni 5 a. Ohustatus määramata. Äripüük; huvikalastus.
Hypomesus transpacificus McAllister, 1963 (Delta smelt) – kääbus-väikesuutint. Põhja-Ameerika: Sacramento-San Joaquin'i delta piirkonnas Kalifornia osariigi keskosas (USA). Mage- ja riimveeline, pelaagiline, anadroomne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 12 cm (TL), tavapikkus 6,3 cm (TL), eluiga kuni 1 a. Täiskasvanuna viibib lahtises riimvees või suurtes mageveelistes kanalites. Toitub zooplanktonist. Äärmiselt ohustatud (CR).
Detsember, 2019