Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Rullsiiad (Prosopium)

Rullsiiad (Prosopium), kalade perekond lõhilaste (Salmonidae) sugukonnast. Mõnedes käsitlustes paigutatud siigade (Coregonus) perekonda. Põhja-Ameerikas, 2 liiki ka Aasias. 3 liiki on endeemid Suures Karujärves (Bear Lake, USAs Utah ja Idaho osariikide piiril). Soome pyörösiiat; vene вальки.

Perekonda kuulub 6 liiki (FishBase, 2019):

Prosopium abyssicola (Snyder, 1919) (Bear Lake whitefish) – suure karujärve rullsiig. Põhja-Ameerika: endeem Suures Karujärves (USA). Demersaalne, parasvöötmeline. Pikkus kuni 28 cm (TL), tavapikkus 15 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Prosopium coulterii (Eigenmann & Eigenmann, 1892) (Pygmy whitefish) – väike rullsiig. Põhja-Ameerikas Superiori järves, Yukoni jõe vesikonnas, Columbia jõe vesikonnas ning Chigniki, Nakneki ja Woodi jõgede vesikondades Alaskal; Aasias Venemaal Tšuktši poolsaarel Ekitõki järves. Bentopelaagiline, parasvöötmeline, järvedes 18-168 m sügavusel. Pikkus kuni 28 cm (TL), tavapikkus 11,4 cm (TL), eluiga kuni 9 a. Ohustatus määramata. Huvikalastus.



Prosopium cylindraceum (Pennant, 1784) (Round whitefish) – harilik rullsiig. Põhja-Ameerikas Jäämere ja Vaikse ookeani valglas Hudsoni lahest kuni Alaska Briti Columbia põhjaosani, Jäämere ja Atlandi valglas Quebecist kiuni Ontario ja Connecticutini, ka ka Lawrence(Suure Järvistu valglas (va Erie järv); Põhja-Aasias laialdaselt Siberi jõgedes. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, kuni 72 m sügavusel. Pikkus kuni 59 cm (TL), tavapikkus 28,5 cm (TL), suurim registreeritud mass 2,7 kg, eluiga kuni 16 a. Ohustatus määramata. Vähene äriline väljapüük; huvikalastus.



Prosopium gemmifer (Snyder, 1919) (Bonneville cisco) – bonneville'i rullrääbis. Põhja-Ameerika: endeem Suures Karujärves (USA). Pelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 22 cm (TL), tavapikkus 16,8 cm (TL), eluiga kuni 6 a. Ohustatus määramata.



Prosopium spilonotus (Snyder, 1919) (Bonneville whitefish) – bonneville'i rullsiig. Põhja-Ameerika: endeem Suures Karujärves (USA). Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 12-30 m sügavusel. Pikkus kuni 56 cm (TL), tavapikkus 31 cm (TL), eluiga kuni 8 a. Ohustatus määramata.



Prosopium williamsoni (Girard, 1856) (Mountain whitefish) – kaljumäestiku rullsiig. Põhja-Ameerika: Mackenzie jõe vesikonnast Kanadas lõunasse kuni Lääne-Kanada ja Loode-USAni Vaikse ookeani ääres, Hudsoni lahe valglas ja üles Missouri jõe vesikonnas kuni Truckee jõgikonnani (Nevada, USA) ja Sevieri jõgokonnani (Utah, USA). Bentopelaagiline, parasvöötmeline, 5-20 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL), tavapikkus 23,4 cm (TL), suurim registreeritud mass 2,9 kg, eluiga kuni 17 a. Ohustatus määramata. Vähene äriline väljapüük; huvikalastus.


Detsember, 2019

Vaata lisaks:

Siiglased (Coregoninae)
Lõhelased (Salmonidae)