Otsingu tulemused:
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
6. Aadria meri
7. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
8. Aafrika gissu (Nemoossis belloci)
9. Aafrika mantelhai (Chlamydoselachus africana)
10. Aafrikaparrakad (Enteromius)
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Abaja laht
13. Abajaloik
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Aberdeeni rümp (globster Põhja-Šotimaal)
16. Abruka
17. Abula pank
18. Adler
19. Admiraliteedi bassein
20. Adrud (Fucus)
21. Aegna
22. agarik
23. Ah-Een-Meelow (meremadu Uus-Guineal)
24. Ahersuud (Achondrostoma)
25. Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)
26. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
27. Ahven (Perca fluviatilis)
28. Ahvenameri
29. Aiu (Plecoglossus altivelis)
30. Aju- ja pagunähtus
31. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
32. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
33. Akvanaut
34. Alajõe küla
35. Alajõe vald
36. Alaska laht
37. Aleuudi süvik
38. Alk (Alca torda)
39. Allosmer (Allosmerus elongatus)
40. Aloosad (Alosa)
41. Altja küla
42. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
43. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
44. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
45. Ameerika homaar (Homarus americanus)
46. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
47. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
48. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
49. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
50. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
51. Amundseni meri
52. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
53. Anšoovised (Engraulis)
54. Anšoovislased (Engraulidae)
55. Andamani meri
56. Angerjalised (Anguilliformes)
57. Angerjapüük Eestis
58. Angerjas (Anguilla anguilla)
59. Angerjas (pärimus)
60. Angulas
61. Antšoad (Anchoa)
62. Antšooviad (Anchovia)
63. Antšovetid (Cetengraulis)
64. Antšoviellid (Anchoviella)
65. Antarktika
66. Antarktika krill
67. Antsülusjärv
68. Apšeron
69. Araabia meri
70. Arafura meri
71. Arakaanlased (Aracanidae)
72. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
73. Ariidne kliima
74. Ariste laht
75. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
76. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
77. Astelhaid (Centrophorus)
78. Astelraid (Dasyatis)
79. Astelraid 3 (Hemitrygon),
80. Astelraid 4 (Hypanus)
81. Astelraid 5 (Telatrygon)
82. Astelraid 6 (Fontitrygon)
83. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
84. Ateriinilised (Atheriniformes)
85. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
86. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
87. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
88. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
89. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
90. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
91. Atlandi sidrunhai (Negaprion brevirostris)
92. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
93. Atlandi tuur Eestis
94. Atlandi tuur liiginimena
95. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
96. Atlandiraid (Atlantoraja)
97. Atlantis
98. aul
99. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
100. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
101. Austraalia hammassabahai (Figaro boardmani)
102. Austraalia saagrai (Pristis microdon)
103. Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)
104. Avamere ateriin (Atherina hepsetus)
105. Avameri (ulgumeri)
106. Avatša abajas
107. Avatša laht
108. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
109. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
110. Ayia Napa (merekoletis Küprosel)
111. Baer
112. Baffini saar
113. Baidarata laht
114. Baikal
115. Baikali omul (Coregonus migratorius)
116. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
117. Balkani poolsaar
118. Banksi saar
119. Barbados
120. Barents Willem
121. Barentsi meri
122. Barmouthi koletis (veekrüptiid Wales'is)
123. Batüskaaf
124. Beaufort Francis
125. Beauforti meri
126. Bellingshauseni meri
127. Bengali laht
128. Benguela hoovus
129. Bentaal
130. Beringraid (Beringraja)
131. Bermuda
132. Big-game kalapüük
133. Biskaia laht
134. Bismarcki saarestik
135. Bonga (Ethmalosa fimbriata)
136. Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
137. Boora
138. Bornholm
139. Brac
140. Brasiilia hoovus
141. Bretagne'i poolsaar
142. Briis
143. Bristoli laht
144. Bucca / Bucka (veeolend Suurbritannias korni folklooris)
145. Buenos Aires
146. Bunzi / Mpulu Bunzi / Phulu Bunzi (Kongo veevaim ja vihmajumalanna)
147. Bunyip (koletis Austraalias)
148. Burgeri imisuu (Eptatretus burgeri)
149. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
150. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
151. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
152. Capri
153. Carpentaria laht
154. Chiloé merihobune
155. Colossal Claude / Koletis Marvin (merekoletis USA rannikuvetes)
156. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
157. Cook James
158. Daagon (Mesopotaamia jumal)
159. Daaniod (Danio)
160. Dajell (Dayella malabarica)
161. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
162. Dalmaatsiarannik
163. Deltarannik
164. Demersaalsed kalad
165. Devaariod (Devario)
166. Dewi Lanjar (Indoneesia merejumalanna)
167. Diby järv / Dibyträske (Dibö järv, Träski järv)
168. Dirhami laht
169. Doc Cuoc (jumal Vietnamis)
170. Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
171. Draakonkuningas Munmu (Korea valitseja VII sajandil)
172. Dugong (Dugong dugon)
173. Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
174. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
175. Ehisangerjad (Callechelys)
176. Eistuk
177. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
178. El Niño
179. Elu Läänemeres (raamat)
180. Emakala (Zoarces viviparus)
181. Encantado (libadelfiin Lõuna-Ameerika mütoloogias)
182. Eril (soril) käimine
183. Eru laht
184. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
185. Euroopa ateriin (Atherina presbyter)
186. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
187. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
188. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
189. Eveeni-evengi kalaroad
190. Fjordrannik
191. Friikala
192. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
193. Galaksid (Galaxias)
194. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
195. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
196. Gilaturbid (Exoglossum)
197. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
198. Golfi hoovus
199. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
200. Graavikala
201. Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
202. Grööni tursk (Gadus ogac)
203. Gunakadeit (merekoletis tlingiti mütoloogias)
204. Gurangatš (Austraalia vikerkaaremao versioon)
205. Haabju
206. Haamerhai (Eusphyra blochii)
207. Haapsalu laht
208. Habehaid (Orectolobus)
209. Haff
210. Hagepüük
211. Hai kultuskalana
212. Haid kulinaarias
213. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
214. Haldi sadam
215. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
216. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
217. Hallhüljes (Halichoerus grypus)
218. Hallmerikukk (Eutrigla gurnardus)
219. Hallutsinogeensed kalad
220. Hammasraid (Dentiraja)
221. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
222. Hara laht
223. Harilaid (poolsaar)
224. Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
225. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
226. Harilik haug, haug (Esox lucius)
227. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
228. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
229. Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)
230. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
231. Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
232. Harilik lapšaakala (Salangichthys microdon)
233. Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
234. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
235. Harilik merikeel (Solea solea)
236. Harilik meripuuk (Scorpaena porcus)
237. Harilik molva (Molva molva)
238. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
239. Harilik pihklane (Myxine glutinosa)
240. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
241. Harilik saagrai (Pristis pristis)
242. Harilik saagsabahai (Galeus melastomus)
243. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
244. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
245. Harjasuimed (Setipinna)
246. Harju alamvesikond
247. Harjusepüügist Skandinaavias
248. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
249. Haug püügikalana
250. Haugangerjad (Muraenesox)
251. Haugangerlased (Muraenesocidae)
252. Haugasraid (Aetobatus)
253. Haugparrakad (Luciobarbus)
254. Havmann (meri-mees Norra folklooris)
255. Hedammu (hurri merekoletis)
256. Heeringad (Clupea)
257. Heeringakesed (Herklotsichthys)
258. Heeringlased (Clupeidae)
259. Heleraid (Leucoraja)
260. Helkteibikud (Luxilus)
261. Hellamaa laht
262. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
263. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
264. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
265. Hoovus
266. Horadandiad (Horadandia)
267. Hullo laht
268. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
269. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
270. Huulhaid (Hemiscyllium)
271. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
272. Hõbekalad (Argentina)
273. Hõbekoger (Carassius gibelio)
274. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
275. Hõbeserv-hallhai (Carcharhinus albimarginatus)
276. Hõbeteibid (Notropis)
277. Hõbeteibid 2 (Notropis)
278. Härghailised (Heterodontiformes)
279. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
280. Härjapearaid (Rhinoptera)
281. Hülgepaat
282. Hülglased (Phocidae)
283. Idaheeringas (Clupea pallasii)
284. Iilastuli
285. Ikuchi / ikuiji / ayakashi (merekoletis Jaapani mütoloogias)
286. Ilišad (Ilisha)
287. Imikarbid (Catostomus)
288. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
289. Indo-Vaikne ookeaniala
290. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
291. Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)
292. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
293. Irvangerjad (Xenomystax)
294. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
295. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
296. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
297. Jõeanšoovised (Lycengraulis)
298. Jaapani anšoovis (Engraulis japonicus)
299. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
300. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
301. Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi)
302. Jaapani homaar (Metanephrops japonicus)
303. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
304. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
305. Jaapani veenuskarp (Venerupis philippinarium)
306. Jengu (veevaim Aafrikas)
307. Jersey saar
308. Joll
309. Jordan, David Starr
310. Juhan Sütiste (laev)
311. Julla
312. Juppangerjad (Chiloconger)
313. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
314. Jämesabaraid (Urolophus)
315. Järvekülg, Arvi
316. Järvepall (Aegagropila linnaei)
317. Jääpüük
318. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
319. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
320. Kaalupi laht (Kaalupea laht, Lindulaht)
321. Kaarmise järv (Karmise järv)
322. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
323. Kagutrullid (Traccatichthys)
324. Kahvatu laht
325. Kajakad (Larus)
326. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
327. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
328. Kala inimtoiduna
329. Kalaan (Enhydra lutris)
330. Kalade ränded
331. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
332. Kalapaat
333. Kalaparv
334. Kalatõke
335. Kalavõrk
336. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
337. Kallaspapp
338. Kalur
339. Kamiike hime / himeuo (prohvetkala Jaapanis)
340. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
341. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
342. karikloomad
343. Karjatse meri / Bäckesjoen (Karjatsimeri, Karjase järv)
344. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
345. Karpkalakasvatus Eestis
346. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
347. Kase laht (ka Ennu laht, Kasse laht)
348. Kasse laht
349. Kassiksaarmas (Lontra felina)
350. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
351. Kaugida merihunt ehk beringi merihunt (Anarhichas orientalis)
352. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
353. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
354. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
355. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
356. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
357. Kefaalilised (Mugiliformes)
358. Kelluraid (Aptychotrema)
359. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
360. Keta (Oncorhynchus keta)
361. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
362. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
363. Kihvkalad (Dissostichus)
364. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
365. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
366. Kilbikhaid (Parmaturus)
367. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
368. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
369. Kilud (Sprattus)
370. Kiluvõrk
371. Kirihaid (Holohalaelurus)
372. Kirikulaht
373. Kirju trematoom (Trematomus bernacchii)
374. Kirpvähilised
375. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
376. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
377. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
378. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
379. Koakun-klun (veeküpriid Roheneemesaartel)
380. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
381. Koerhaid (Scyliorhinus)
382. Koger (Carassius carassius)
383. Kogerparrakad (Carasobarbus)
384. Koha (Sander lucioperca)
385. Koiliad (Coilia)
386. Kolga lahe saared
387. Kolga laht
388. Kollangerjad (Aplatophis)
389. Kolmogalased (Triacanthidae)
390. Koltse järv (Koltsi järv)
391. Konosir (Konosirus punctatus)
392. Konuangerjad (Myrophis)
393. Koolmekalad (Erimyzon)
394. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
395. Koostangerjad (Echiophis)
396. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
397. Korikad (Corica)
398. Kotkasraid (Myliobatis)
399. Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
400. Kreeka merejumalad
401. Kriipsuud (Xenocypris)
402. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
403. Kuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
404. Kuiv
405. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
406. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
407. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
408. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
409. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
410. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
411. Kurk
412. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
413. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
414. Kutum (Rutilus kutum)
415. Kuukala (Mola mola)
416. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
417. Kõblasninalased (Callorhinchidae)
418. Kõhrsuud (Chondrostoma)
419. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käsmu järv
422. Kääbus-meripuuk (Scorpaena loppei)
423. Käärtrullid (Schistura)
424. Käärtrullid (Schistura) 2
425. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
426. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
427. Lõherahvad
428. La Niña
429. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
430. Laguun
431. Lahitshaid (Hemitriakis)
432. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
433. Laialepa laht (Junkrulaht, Junkru laht)
434. Laid
435. Laidrannik
436. Laisaba-gnoomhai (Squaliolus laticaudus)
437. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
438. Laisuumureenid (Channomuraena)
439. Lameuimed (Homaloptera)
440. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
441. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
442. Landilugu: Toby
443. Langustlased (Palinuridae)
444. Latikas (Abramis brama)
445. Latikas pärimuses
446. Latimeeriad (Latimeria)
447. Lauter
448. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
449. Lendkalad
450. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
451. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
452. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
453. Lestad (Platichthys)
454. Lestapüük
455. Lestavõrk
456. Liblikraid (Gymnura)
457. Liftahvenad (Helicolenus)
458. Lihlviki (Lihl-viki)
459. Liivhailased (Odontaspididae)
460. Liivi laht
461. Limaan
462. Limaanrannik
463. limakala 1
464. limakala 2
465. Limneameri
466. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
467. Lintsabalased (Trichiuridae)
468. Lippkarbid (Carpiodes)
469. Lipupüük
470. Litoraal
471. Lodi (pargas)
472. Logardraid (Rhinobatos)
473. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
474. Logardraid 3 (Pseudobatos)
475. Lohja järv
476. Loivalised (Pinnipedia)
477. Lonthülged (Mirounga)
478. Looded
479. Lovett (Lovettia sealii)
480. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
481. Luitsangerjad (Nettenchelys)
482. Luts (Lota lota)
483. Luts (pärimus)
484. Lutsu seisundist Euroopas
485. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
486. Lõhepüük
487. Lõhevõrk
488. Lõpe järv (Lõpejärv)
489. Lõpemeri
490. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
491. Lõunaraid (Zearaja)
492. Lõunatindid (Retropinna)
493. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
494. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
495. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
496. Läänemeri
497. Läänesaarte alamvesikond
498. Lüllelaht (Lülle laht)
499. Mõrd
500. Mölliangerjad (Panturichthys)
501. maasäär
502. Madal
503. Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
504. Mailid
505. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
506. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
507. Mama Qucha / Mama Cocha (inkade vee-ema)
508. Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
509. Man
510. Mandrilava
511. Mandrinõlv
512. Manhuad (Jenkinsia)
513. Mareensiig (Coregonus maraena)
514. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
515. Marinistika
516. Maskraid (Neotrygon)
517. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
518. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
519. Matšueelid (Opisthonema)
520. Matsalu alamvesikond
521. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
522. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
523. Mehhiko sileselgrai (Springeria folirostris)
524. Menhedenid (Brevoortia)
525. Merekoletised
526. Mereline kliima
527. Merelinnud
528. Meriahvenad (Sebastes)
529. Meriangerjad (Conger)
530. Meriangerlased (Congridae)
531. Merihunt (Anarhichas lupus)
532. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
533. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
534. merikapsas
535. Merikeellased (Soleidae)
536. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
537. Merikurat (Lophius piscatorius)
538. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
539. Meriluts (Brosme brosme)
540. Merilõvi (Otaria flavescens)
541. Meripühvel (Taurulus bubalis)
542. Meririst (Aurelia aurita)
543. Merisarvikud (Mobula)
544. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
545. Merisutt (Petromyzon marinus)
546. Meritint (Osmerus eperlanus)
547. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
548. Meriveiselised (Sirenia)
549. Merlang (Merlangius merlangus)
550. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
551. Mesefen (gruusia mererahvas)
552. Minakši (jumalanna hinduismis)
553. Mistraal
554. Mjer-iza / vjed-iza / mjer-toti (liivi veehaldjas)
555. Mohni
556. Moiva (Mallotus villosus)
557. Mokkparrakad (Labeobarbus)
558. Molvad (Molva)
559. Morgawr (merekoletis Inglismaal)
560. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
561. Morilased (Moridae)
562. Morjana (slaavi merevaim, merejumalus)
563. Morvong (Nemadactylus douglasii)
564. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
565. Mudaangerjad (Pythonichthys)
566. Mudagalaksid (Neochanna)
567. Muikangerjad (Promyllantor)
568. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
569. Mullutu-Suurlaht
570. Must marliin (Istiompax indica)
571. Must okishai (Centroscyllium fabricii)
572. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
573. Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
574. Mõrtsuklained
575. Mõõkdelfiin (Orcinus orca)
576. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
577. Mürgised kalad
578. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
579. Nürisuumureenid (Echidna)
580. Naale laht (Naelelaht, Naelalaht)
581. Naaskelraid (Pastinachus)
582. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
583. Naissaar
584. Napplõuad 2 (Garra)
585. Narmashaid (Cirrhoscyllium)
586. Narmasmokad (Labeo)
587. Narva veehoidla
588. Narval (Monodon monoceros)
589. Navaaga (Eleginus nawaga)
590. Navigatsioonimärk
591. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
592. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
593. Nerka (Oncorhynchus nerka)
594. New Riveri lahe korjus (globster USAs)
595. Niituimlutslased (Physidae)
596. Ninaraid (Rhinoraja)
597. Njord (skandinaavia merejumal)
598. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
599. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
600. Nokoomised (Nocomis)
601. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
602. Noodapüük
603. Noot
604. Nootkond
605. Norjasdaaniod (Opsaridium)
606. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
607. Nugahammashai (Scymnodon ringens)
608. Nugakala (Pelecus cultratus)
609. Nugishaid (Triakis)
610. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
611. Nure onago / nure hanayome (olend Jaapani folklooris)
612. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
613. Nurg (Blicca bjoerkna)
614. Nuudelangerjad (Neoconger)
615. Nuudelkalad (Salanx)
616. Nuutraid 5 (Pateobatis)
617. Nuutraid 6 (Urogymnus)
618. Nääk
619. Nöbiraid (Okamejei)
620. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
621. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
622. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
623. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
624. Ogahaid (Squalus)
625. Ogapõskne vähk (Orconectes limosus)
626. Oherdangerjad (Brachysomophis)
627. Ojamaa (Gotland)
628. Okisrai (Platyrhinoidis triseriata)
629. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
630. Omul (Coregonus autumnalis)
631. Orissaare sadam
632. Orjaku sadam
633. Orkaan
634. Osmussaar
635. Paadimeister
636. Paatkond
637. Padumere rannik
638. Padur
639. Pakri laht
640. Pakrirootslaste elust
641. Pakssabaraid (Trygonoptera)
642. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
643. Pannraid (Zanobatus)
644. Pardapuu
645. Pardhaid (Parascyllium)
646. Pardpuntiused (Barbodes)
647. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
648. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
649. Parras
650. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
651. Pehmehai (Mollisquama parini)
652. Peitsilmangerjad (Caecula)
653. Pelagiaal
654. Pellonad (Pellona)
655. Pellonulad (Pellonula)
656. Peremärk
657. Peruu anšoovis (Engraulis ringens)
658. Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
659. Pettai, Elmar Voldemar
660. Pihklased (Myxini)
661. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
662. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
663. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
664. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
665. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
666. Pinevõrk
667. Pisianšoovised (Encrasicholina)
668. Pisipardlikud (Barboides)
669. Pisvusõn (peremeesvaim korjaki ja tšuktši mütoloogias)
670. Poama järv
671. Poisurhaid (Brachaelurus)
672. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
673. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
674. Pomoorid
675. Poolharjused (Prototroctes)
676. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
677. Proteus (kreeka merejumalus)
678. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
679. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
680. Puguheeringad (Dorosoma)
681. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
682. Pulstmokad (Crossocheilus)
683. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
684. Puntiused (Puntius)
685. Purikala (Istiophorus platypterus)
686. Purikalalased (Istiophoridae)
687. Purikangerjad (Congresox)
688. Purjepaat
689. Purme abaja (Purme abajas, Purma abajas)
690. Puulaid
691. Puurangerjad (Ariosoma)
692. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
693. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
694. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
695. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
696. Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris)
697. Põhja-merikaru (Callorhinus ursinus)
698. Põisadru (Fucus vesiculosus)
699. Põldealune laht (Põldalune laht)
700. Päramees
701. Pärispea poolsaar
702. Pärlteibikud (Margariscus)
703. Pärnu alamvesikond
704. Räimepüük
705. Röövpardkalad (Raiamas)
706. Raid (Raja)
707. Rakonda (Raconda russeliana)
708. Randal (Phoca vitulina)
709. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
710. Rannatalupoeg
711. Rannavöönd
712. Rannik
713. Ranniku-jämesabarai (Urolophus orarius)
714. Rasboorakarbik (Hemigrammocypris rasborella)
715. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
716. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
717. Reduangerjad 2 (Xyrias)
718. Riasrannik
719. Riffangerjad (Kaupichthys)
720. Riivsaba-kilbikhai (Parmaturus xaniurus)
721. Riksu laht (Riksu järv)
722. Rize forell (Salmo rizeensis)
723. Robalod (Centropomus)
724. Robinsia (Robinsia catherinae)
725. Roeschaard (olend Belgia folklooris)
726. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
727. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
728. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
729. Ruuge pääsukukk (Chelidonichthys lucerna)
730. Ruup
731. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
732. Räimevõrk
733. Rändpüük
734. Rästik-ujehai (Haploblepharus edwardsii
735. Säinas (Leuciscus idus)
736. Saabelmureenid (Enchelycore)
737. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
738. Saagsabahaid (Galeus)
739. Saat, Toomas
740. Sablonid
741. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
742. Saka järv (Soka järv)
743. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
744. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
745. Salealoosad (Tenualosa)
746. Saleturbikud (Macrhybopsis)
747. Salm
748. Sammet, Jaak
749. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
750. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
751. Sardiinikesed (Harengula)
752. Sardinellid (Sardinella)
753. Sardinops (Sardinops sagax)
754. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
755. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
756. Saunja laht
757. Selis
758. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
759. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
760. Shiranui (valgusilming Jaapanis)
761. Shōjō (veeyokai Jaapani folklooris)
762. Sidrunhaid (Negaprion)
763. Siiad (Coregonus)
764. Siiad 2 (Coregonus)
765. Siiasammel
766. Siig spordikalana Skandinaavias
767. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
768. Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)
769. Silepeamureenid (Gymnothorax)
770. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
771. Sileselgraid (Anacanthobatis)
772. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
773. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
774. Sinine marliin (Makaira nigricans)
775. Sinine merihunt (Anarhichas denticulatus)
776. Sinine molva (Molva dypterygia)
777. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
778. Siroko
779. Sirsir (mesopotaamia meremeeste jumal)
780. Sisalangerjad (Saurenchelys)
781. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
782. Skeljúngur (koletisvaal Islandi folklooris)
783. Skiron (kreeka mütoloogias Poseidoni poeg, röövel)
784. Skäär
785. Skäärrannik
786. Snuuk (Thyrsites atun)
787. Sompteibikud (Ericymba)
788. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
789. Spöket
790. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
791. Sterlet (Acipenser ruthenus)
792. Stolefoorid (Stolephorus)
793. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
794. Sump (kumm, pandur, märss)
795. Supihai (Galeorhinus galeaus)
796. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
797. Suula (Morus bassanus)
798. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
799. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
800. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
801. Suurbritannia saar
802. Suuremõisa laht
803. Suurhammas-saagrai (Pristis perotteti)
804. Suurlaht / Kellamäe laht
805. Suurlaid (Muhu)
806. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
807. Suurnuudlikud (Protosalanx)
808. Suursaar
809. Suursadam
810. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
811. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
812. Suursilm-kihvhai (Odontaspis noronhai)
813. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
814. Sõbrakaubandus
815. Sõrmikraid (Dactylobatus)
816. Särg (Rutilus rutilus)
817. Südvester
818. Süst
819. Süvahaid (Centroscymnus)
820. Süvajänesed (Bathylagus
821. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
822. Süvaraid (Bathyraja)
823. Süvaraid (Bathyraja) 2
824. Süvatindid (Leuroglossus)
825. Süvaveekerge
826. Ziphius / Xiphias / Zyffwal (merekoletis bestiaariumides)
827. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
828. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
829. Tšošamba Hatun (talõši merenaine)
830. Taaliku sadam
831. Taani väinad
832. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
833. Tahuata hai-jumalad (Prantsuse Polüneesia, Markiisisaared)
834. Tallinna laht
835. Tambaanid (Amblygaster)
836. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
837. Tecolutla koletis (globster Mehhikos)
838. Teib (Leuciscus leuciscus)
839. Temera (Temera hardwickii)
840. Teod (Gastropoda)
841. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
842. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
843. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
844. Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
845. Tiibraid (Dipturus)
846. Tiibraid (Dipturus) 2
847. Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)
848. Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
849. Tiigerpuntiused (Puntigrus)
850. Tiirud (Sterna)
851. Tilstoni hallhai (Carcharhinus tilstoni)
852. Tintargentiinid (Glossanodon)
853. Tippviidikad (Alburnoides)
854. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
855. Tobiased (Ammodytes)
856. Toby
857. Trüssad (Thryssa)
858. Traavelkarbid (Moxostoma)
859. Triigi sadam
860. Triipahven (Morone saxatilis)
861. Triivpüük
862. Troopikaheeringad (Lile)
863. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
864. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
865. Tsunami
866. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
867. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
868. Tuletorn
869. Tulusepüük
870. Tume angerjas (Anguilla obscura)
871. Tume elektrirai (Tetronarce nobiliana)
872. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
873. Tumehaid (Etmopterus)
874. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
875. Turbid (Squalius)
876. Tursakaubandus
877. Tursapüük
878. Tursik (Trisopterus luscus)
879. Tursk toiduna
880. Tuulehaug (Belone belone)
881. Tuulehaugilised (Beloniformes)
882. tuulekala (pärimus)
883. Tõrvalaht
884. Tõusikvool
885. Tähniline flööthai (Aulohalaelurus labiosus)
886. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
887. Tähniline merihunt (Anarhichas minor)
888. Tähtlest (Platichthys stellatus)
889. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
890. Tääkraid (Urotrygon)
891. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
892. Tömpninad (Pimephales)
893. Tömpraid (Breviraja)
894. Tüügashai (Sutorectus tentaculatus)
895. U sugghiu (krüptiid Sitsiilias)
896. Uguid (Tribolodon)
897. Uimheeringad (Opisthopterus)
898. Ujehaid (Haploblepharus)
899. Ulglaht (Ulgulaht, Ulklaht)
900. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
901. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
902. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
903. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
904. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
905. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
906. Utelif / Uletif (saekala bestiaariumides)
907. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
908. Uurikangerjad (Bascanichthys)
909. Uus-Meremaa globster
910. Uuskaledoonia flööthai (Aulohalaelurus kanakorum)
911. Uusnuudlikud (Neosalanx)
912. Uusraid (Neoraja)
913. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
914. Väätangerjad (Chlopsis)
915. Vähipidu
916. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
917. Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
918. Vahemere mureen (Muraena helena)
919. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
920. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
921. Vahuu (Acanthocybium solandri)
922. Vaikse ookeani ammhai (Ginglymostoma unami)
923. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
924. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
925. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
926. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
927. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
928. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
929. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
930. Valgealoosad (Escualosa)
931. Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
932. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
933. Valgerai (Rostroraja alba)
934. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
935. Varilavad (Sauvagella)
936. Vasarhaid (Sphyrna)
937. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
938. Veelained
939. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
940. Venelaht
941. vesikond
942. Vibalangerjad (Uroconger)
943. Vidusilm-poisurhai (Brachaelurus waddi)
944. Vidusilmangerjad (Dysomma)
945. Viidikad (Alburnus)
946. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
947. Viigerhüljes (Pusa hispida)
948. Viikangerjad (Scolecenchelys)
949. Viislaid
950. Viiulraid (Trygonorrhina)
951. Vikertint (Osmerus mordax)
952. Vimb (Vimba vimba)
953. Vinkelhaid (Oxynotus)
954. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
955. Viru alamvesikond
956. Viuraid (Aetomylaeus)
957. Vohilaid
958. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
959. võikala
960. Võldaslased (Cottidae)
961. Võrguhark
962. Võrgukivid
963. Võrgukudumine
964. Võrgumaja
965. Võrtsjärve alamvesikond
966. Vähilaadsed
967. väike meriahven (Sebastes viviparus)
968. Väike meripuuk (Scorpaena notata)
969. väike tobias (nigli, väiketobias)
970. Väike tursik (Trisopterus minutus)
971. Väike-Malusi saar (Põhja-Malusi saar)
972. Väikegalaksid (Galaxiella)
973. Väikekihvtindid (Spirinchus)
974. Väikeraid (Rajella)
975. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
976. Väiketuunid (Euthynnus)
977. Värten-hallhai (Carcharhinus brevipinna)
978. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
979. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
980. Vööla meri / Bysholmsvike (Vööle meri, Võõla meri, Vööla laht, Bisolmsvike)
981. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
982. Vöötkukk (Trigloporus lastoviza)
983. Vöötninad (Rhinichthys)
984. Vöötpõsk-korallipuuk (Sebastapistes strongia)
985. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
986. Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
987. Õngejada
988. Äärekala
989. Öö-hallhai (Carcharhinus signatus)
990. Ööri lõpp (Ariste laht)
991. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
992. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
Artikli Aafrikaparrakad (Enteromius) järg:
Enteromius pallidus A. Smith, 1841 (Goldie barb) – hele aafrikaparrak, hele pardkala. Aafrika: Kapimaa idaosas ja Natali piirkonnas selgeveelistes ojades. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 7 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Enteromius paludinosus W. K. H. Peters, 1852 (Straightfin barb) – soo-aafrikaparrak, soo-pardkala. Aafrika: Burundi, Keenia, Malawi, Tanzaania, uganda; aeglastes jõgedes, järvedes, paduratel, soodes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Kaubanduslik väljapüük.
Enteromius papilio Banister & R. G. Bailey, 1979 – liblik-aafrikaparrak, liblik-pardkala. Aafrika: leitud Kongo DV-s üksnes Kasuku jõkke voolavas Sciere ojas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius parablabes Daget, 1957 – pendjari aafrikaparrak, pendjari pardkala. Aafrika: endeemne liik Beninis Volta jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius parajae Van den Bergh & Teugels, 1998 – ülemsanaga aafrikaparrak, ülemsanaga pardkala. Aafrika: Kamerunis Sanaga jõestiku ülemjooksul ja Kouilou-Niari jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius pellegrini Poll, 1939 (Pellegrin's barb) – pellegrini aafrikaparrak, pellegrini pardkala. Aafrika: Burundi, Rwanda, Tanzaania, Uganda jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,7 cm (SL). Pole ohustatud.
Enteromius perince Rüppell, 1835 – benué aafrikaparrak, benué pardkala. Aafrika: Niiluse ja Volta vesikondades, Tžaadi, Alberti ja Edwardi järvede, Benué jõe, Tšaadi ja Nigeri jõgede vesikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,9 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius petchkovskyi Poll, 1967 – petškovski aafrikaparrak, petškovski pardkala. Aafrika: endeemik Angoolas Alto Cuilo jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus määramata.
Enteromius pleurogramma Boulenger, 1902 – mustviirg-aafrikaparrak, mustviirg-pardkala. Aafrika: endeemik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,0 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius pobeguini Pellegrin, 1911 – pobeguini aafrikaparrak, poberguini pardkala. Aafrika: Sudaanis Nigeri, Senegali, Gambia ja Volta vesikondades, Elevandiluurannikul Comoé, Bandama ja Sassandra jõgedes, Guineas Tominé jões, Mauritaanias Adrari mäestikus, Malis Bandiagara platool. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 5,4 cm (SL). Pole ohustatud.
Enteromius poechii Steindachner, 1911 (Dashtail barb) – sabalaik-aafrikaparrak, sabalaik-pardkala. Taksonoomiline paigutus ebakindel. Aafrika: Kesk-Aafrika lääneosas Zimbabwest ja Namiibiast Kongo DV-ni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene väljapüük; akvaristikaäri; kasutatakse söödakalana.
Enteromius potamogalis Cope, 1867 – muni aafrikaparrak(eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Ekvatoriaal-Guineas Rio Muni jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12,1 cm . Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius prionacanthus Mahnert & Géry, 1982 – ogowe aafrikaparrak, ogowe pardkala. Aafrika: laialt levinud endeemne liik Gabonis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius profundus Greenwood, 1970 – süva-aafrikaparrak, süva-pardkala. Aafrika: endeemne liik Victoria järves 18-65 m sügavusel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm (SL). Pole ohustatud.
Enteromius pseudotoppiniSeegers, 1996 – rukwa aafrikaparrak, rukwa pardkala. Aafrika: Tansaania jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Ohustatud.
Enteromius pumilus Boulenger, 1901 – pisike aafrikaparrak, pisike pardkala. Aafrika: Valge niilus, Niilus, Nuubia järv. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 2,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius punctitaeniatus Daget, 1954 – täpiktriip-aafrikaparrak, täpiktriip-pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas Senegalist Nigeeriani. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm (SL). Pole ohustatud.
Enteromius pygmaeus Poll & J. P. Gosse, 1963 – kääbus-aafrikaparrak, kääbus-pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksu vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,6 cm (TL). Ohustatus määramata
Pilt puudub
Enteromius quadrilineatus L. R. David, 1937 – nelitriip-aafrikaparrak, nelitriip-pardkala. Aafrika: Malagarazi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,5 cm (TL). Ohustatus määramata
Pilt puudub
Enteromius quadripunctatus Pfeffer, 1896 (Four-spotted barb) – nelitäpp-aafrikaparrak, nelitäpp-pardkala. Aafrika: Tanzaanias Kingani jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata
Pilt puudub
Enteromius radiatus W. K. H. Peters, 1853 (Redeye barb) – punasilm-aafrikaparrak, punasilm-pardkala. Aafrika: Aswati jõest Ugandas piki kogu Aafrika idarannikut Limpopo, Inkomati ja Umbelezi jõestikuteni LAV-is; Aafrika läänosas Kongo ülemjooksu vesikonnas ja kogu Zambezi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Enteromius raimbaulti Daget, 1962 – raimbaulti aafrikaparrak, raimbaulti pardkala. Aafrika: Endeemne liik Guineas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,1 cm (SL). Ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius rohani Pellegrin, 1921 – rohani aafrikaparrak, rohani pardkala. Aafrika: Angoolas Caculovari jões (Cunene lisajõgi). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14,4 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius roussellei Ladiges & Voelker, 1961 – rousselle aafrikaparrak, rouselle pardkala. Aafrika: Angoolas Longa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius rouxi Daget, 1961 –rouxi aafrikaparrak, rouxi pardkala. Aafrika: endeemik Kongo Vabariigis Kouilou-Niari jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Enteromius rubrostigma Poll & J. G. Lambert, 1964 – punaplekk-aafrikaparrak, punaplekk-pardkala. Aafrika: endeemik Alam-Guinea piirkonnas rannikujõgedes Gabonist Chiloango jõe vesikonnani. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,3 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius salessei Pellegrin, 1908 – selesse aafrikaparrak, selesse pardkala. Aafrika: Guineas Fouta Djaloni piirkonnas, samuti Guinea-Bissau jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,7 cm (SL). Ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius sensitivus T. R. Roberts, 2010 – tundlik aafrikaparrak, tundlik pardkala. Aafrika: üksnes Kamerunis Sanaga jões. Mageveeline, pelaagilis-neriitne, troopiline. Pikkus kuni 4,1 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius serengetiensis (Farm, 2000) – serengeti aafrikaparrak, serengeti pardkala. Aafrika: Tanzaanis Serengeti rahvuspargis Orangi jões. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,0 cm (SL). Pole ohustatud.
Enteromius sexradiatus Boulenger, 1911 (Kavirondo barb) – kavirondo aafrikaparrak, kavirondo pardkala. Aafrika: Keenias Kavirondo piirkonna järvedes (Victoria järve vesikond). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius seymouri Tweddle & P. H. Skelton, 2008 – seymouri aafrikaparrak, seymouri pardkala. Aafrika: Malawis Lõuna-Rukuru jõestikus ja Kasiviziwi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,8 cm (SL). Ohustatud.
Enteromius stanleyi Poll & J. P. Gosse, 1974 – stanley aafrikaparrak, stanley pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul Yangambi piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,7 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius stauchi Daget, 1967 – stauchi aafrikaparrak, stauchi pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Loémé ja Niari Kouilou vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,5 cm (SL). Ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius stigmasemion Fowler, 1936 – batangafo aafrikaparrak, batangafo pardkala. Aafrika: Kesk-Aafrika Vabariigis Batangafo provintsis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,5 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius stigmatopygu sBoulenger, 1903 – päralaik-aafrikaparrak, päralaik-pardkala. Aafrika: Niiluse, Nigeri ja Volta jõgikondades, Guinea-Bissau jõgedes, samuti Tšaadi jões ja Bandama jões. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius subinensis A. J. Hopson, 1965 – subini aafrikaparrak, subini pardkala. Aafrika: Ghanas Subini jões (Pra jõgikond). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,4 cm (SL). Ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius sublineatus Daget, 1954 – morse-aafrikaparrak, morse-pardkala. Aafrika: Nigeri, Volta, Senegali, Gambia, Comoé, Bandama, Mono, Oémé ja Crossi jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Pole ohustatud.
Enteromius sylvaticus Loiselle & Welcomme, 1971 – ignidi aafrikaparrak, ignidi pardkala. Aafrika: Beninis Ignidi jõest Lagbeni, Kamerunis Nigeri jõe deltas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 1,9 cm (SL). Väga ohustatud.
Enteromius syntrechalepis (Fowler, 1949) – lembesse aafrikaparrak, lembesse pardkala. Aafrika: vaid Oka jões (Lembesse jõestik) Kongo DV-s. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,8 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius taeniopleura Boulenger, 1917 – kasarala aafrikaparrak, kasarala pardkala. Aafrika: Burundi, Kongo DV, Tanzaania ja Zambia jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (TL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius taeniurus Boulenger, 1903 – juttsaba-aafrikaparrak, juttsaba-pardkala. Aafrika: Kamerunis Kienké, Ntemi ja Dja jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatud.
Enteromius tanapelagius Graaf, Dejen, Sibbing & Osse, 2000 – avavee-aafrikaparrak, avavee-pardkala. Aafrika: Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Enteromius tegulifer Fowler, 1936 – kribi aafrikaparrak, kribi pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kamerunis Kribi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius tetraspilus Pfeffer, 1896 – bukoba aafrikaparrak, bukoba pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Ituri jõe ülemjooksul. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius tetrastigma Boulenger, 1913 – nelilaik-aafrikaparrak, nelilaik-pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul ja Uele jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,8 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius teugelsi Bamba, Vreven & Snoeks, 2011 – teugelsi aafrikaparrak, teugelsi pardkala. Aafrika: Guineas Little Scarcies'i jõe jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius thamalakanensis Fowler, 1935 (Thamalakane barb) – thamakalane aafrikaparrak, thamakalane pardkala. Aafrika: Zambezi ja Okavango jõestike ülemjooksudel, samuti Kwilu jões (Kongo DV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Enteromius thysi Trewavas, 1974 – thysi aafrikaparrak, thysi pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kameruni edelaosa rannikujõgedes ja Bioko saarel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,4 cm (SL). Väga ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius tiekoroi Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – tiekoro aafrikaparrak, tiekoro pardkala. Aafrika: Guineas Konkouré ja Kolenté jõgedes ning Sierra Leones Little Scarciesi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Enteromius tomiensis Fowler, 1936 – tomi aafrikaparrak, tomi pardkala. Aafrika: Kesk-Aafrika Vabariigis ja Kongo DV-s Ubangi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius tongaensis Rendahl (de), 1935 – tonga aafrikaparrak, tonga pardkala. Aafrika: Sudaani lõunaosas Valges Niiluses. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius toppini Boulenger, 1916 (East Coast barb) – toppini aafrikaparrak, toppini pardkala. Aafrika: Keenia, Malawi, Tanzaania ja Zimbabwe jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 4 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Enteromius traorei Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – traoré aafrikaparrak, traoré pardkala. Aafrika: vaid Elevandiluurannikul Cavally jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Väga ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius treurensis A. A. v. J. Groenewald, 1958 (Treur barb) – treuri aafrikaparrak, treuri pardkala. Aafrika: LAV-is Blyde jõe ülemjooksul (Limpopo jõgikond), varem ka Treuri ja Sabie jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 10,8 cm (TL). Äärmiselt ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius trimaculatus W. K. H. Peters, 1852 (Threespot barb) – kolmtäpp-aafrikaparrak, kolmtäpp-pardkala. Aafrika: laialdane levila Sahara-taguses Aafrikas Kongo jõest idasuunas India ookeani rannikuni Tansaanias, lõunasuunas KwaZulu Natali provintsini LAV-is. Mageveeline, bentopelaagiline, potamoidroomne, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri; kalastamisel söödakala.
Enteromius trinotatus Fowler, 1936 – saidi aafrikaparrak, saidi pardkala. Aafrika: leitud üksnes Kongo DV-s Aruvimi jõe jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8,6 cm (TL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius trispiloides Lévêque, Teugels & Thys van den Audenaerde, 1987 – mano aafrikaparrak, mano pardkala. Aafrika: tuntud vaid 1 isendi põhjal Libeeriast Mano jõest. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Enteromius trispilomimus Boulenger, 1907 – chiloango aafrikaparrak, chiloango pardkala. Aafrika: Alam-Guinea endeemik: Kameruni lõunaosa rannikujõgedes kuni Chiloango jõeni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Pole ohustatud.
Enteromius trispilopleura Boulenger, 1902 – bahirdari aafrikaparrak, bahirdari pardkala. Aafrika: Etioopias Tana järves ja Tšaadi jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,5 cm (TL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius trispilos (Bleeker, 1863) – kolmplekk-aafrikaparrak, kolmplekk-pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,5 cm (TL). Pole ohustatud.
Enteromius turkanae A. J. Hopson & J. Hopson, 1982 (Lake Turkana barb) – turkana aafrikaparrak, turkana pardkala. Aafrika: endeemik Keenias Turkana järves. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius unitaeniatus Günther, 1866 (Slender barb) – sale aafrikaparrak, sale pardkala. Aafrika: levinud väga laialdaselt Kongo DV-st kuni LAV-ini. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene kaubanduslik püük; akvristikaäri.
Enteromius urostigma Boulenger, 1917 – mazonde aafrikaparrak, mazonde pardkala. Aafrika: Tanganjika järve voolavates jõgedes ja Lualaba ülemjooksul (Kongo DV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius usambarae Lönnberg, 1907 – tanga aafrikaparrak, tanga pardkala. Aafrika: üksnes Tansaanias Tanga järve ümbruse paduratel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 2,9 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius validus Stiassny, Liyandja & Monsembula Iyaba, 2016 – n'sele aafrikaparrak (nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV-s N'sele ja Mayi Ndombe jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius vanderysti Poll, 1945 – vanderysti aafrikaparrak, vanderysti pardkala. Aafrika: endeemik Kongo DV-s Inkisi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius venustus R. G. Bailey, 1980 (Red Pangani barb) – kaunis aafrikaparrak, kaunis pardkala. Aafrika: endeemik Pangani jõe jõgikonnas (Keenia, Tanzaania). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Enteromius viktorianus Lohberger, 1929 (Victoria barb) – victoria aafrikaparrak, victoria pardkala. Aafrika: Keenias Victoria järve jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 7,1 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius viviparus M. C. W. Weber, 1897 (Bowstripe barb) – kaarjoon-aafrikaparrak, kaarjoon-pardkala. Nimi viviparuson ekslik, liik ei ole elussünnitaja. Aafrika: idaranniku jõgedes ja järvedes Ruvumast (Tansaania ja Mosambiigi piiril) kuni Vungu jõeni (Natal, LAV), suuremates jõestikes (Limpopo) ka kaugemal sisemaal. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 7 cm (SL). Pole ohustatud.
Enteromius walkeri Boulenger, 1904 – walkeri aafrikaparrak, walkeri pardkala. Aafrika: Ghana lääneosas Ofini ja Ankobra jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10 cm (TL). Ohustatud. Akvaristika.
Enteromius walshae Mamonekene, Zamba & Stiassny, 2018 – djoulou aafrikaparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV-s Louesse, Lekoumou ja Djoulou jõgedes. Pikkus kuni 5,4 cm (SL).
Enteromius wellmani Boulenger, 1911 – wellmani aafrikaparrak, welmani pardkala. Aafrika: Niiluse jõgikond ja Tšaadi jõgikond. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 4 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius yeiensis S. Johnsen, 1926 – yei aafrikaparrak, yei pardkala. Aafrika: Angoolas Cuvo jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 8 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Enteromius yongei Whitehead, 1960 (Nzoia barb) – nzoia aafrikaparrak, nzoia pardkala. Aafrika: Keenias Victoria järve suubuvates jõgedes ja Ugandas Malawa ning Aswa jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5,6 cm (SL). Pole ohustatud.
Enteromius zalbiensis Blache & Miton, 1960 – zalbi aafrikaparrak, zalbi pardkala. Aafrika: Logone ja Mayo Kebbi jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 3,5 cm (SL). Ohustatud.
Pilt puudub
Enteromius zanzibaricus W. K. H. Peters, 1868 (Zanzibar barb) – sansibari aafrikaparrak, sansibari pardkala. Aafrika: Keenia ja Somaalimaa jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,7 cm (TL). Pole ohustatud.
November, 2019
Vaata lisaks:
Aafrikaparrakad (Enteromius)Päriskarpkalalased (Cyprininae)