Otsingu tulemused:

1. Áfruvvá / Akkruva (saami merineitsi)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
6. Aadria meri
7. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
8. Aafrika gissu (Nemoossis belloci)
9. Aafrika mantelhai (Chlamydoselachus africana)
10. Aafrikaparrakad (Enteromius)
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Abaja laht
13. Abajaloik
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Aberdeeni rümp (globster Põhja-Šotimaal)
16. Abruka
17. Abula pank
18. Adler
19. Admiraliteedi bassein
20. Adrud (Fucus)
21. Aegna
22. agarik
23. Ah-Een-Meelow (meremadu Uus-Guineal)
24. Ahersuud (Achondrostoma)
25. Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)
26. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
27. Ahven (Perca fluviatilis)
28. Ahvenameri
29. Aiu (Plecoglossus altivelis)
30. Aju- ja pagunähtus
31. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
32. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
33. Akvanaut
34. Alajõe küla
35. Alajõe vald
36. Alaska laht
37. Aleuudi süvik
38. Alk (Alca torda)
39. Allosmer (Allosmerus elongatus)
40. Aloosad (Alosa)
41. Altja küla
42. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
43. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
44. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
45. Ameerika homaar (Homarus americanus)
46. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
47. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
48. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
49. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
50. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
51. Amundseni meri
52. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
53. Anšoovised (Engraulis)
54. Anšoovislased (Engraulidae)
55. Andamani meri
56. Angerjalised (Anguilliformes)
57. Angerjapüük Eestis
58. Angerjas (Anguilla anguilla)
59. Angerjas (pärimus)
60. Angulas
61. Antšoad (Anchoa)
62. Antšooviad (Anchovia)
63. Antšovetid (Cetengraulis)
64. Antšoviellid (Anchoviella)
65. Antarktika
66. Antarktika krill
67. Antsülusjärv
68. Apšeron
69. Araabia meri
70. Arafura meri
71. Arakaanlased (Aracanidae)
72. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
73. Ariidne kliima
74. Ariste laht
75. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
76. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
77. Astelhaid (Centrophorus)
78. Astelraid (Dasyatis)
79. Astelraid 3 (Hemitrygon),
80. Astelraid 4 (Hypanus)
81. Astelraid 5 (Telatrygon)
82. Astelraid 6 (Fontitrygon)
83. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
84. Ateriinilised (Atheriniformes)
85. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
86. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
87. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
88. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
89. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
90. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
91. Atlandi sidrunhai (Negaprion brevirostris)
92. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
93. Atlandi tuur Eestis
94. Atlandi tuur liiginimena
95. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
96. Atlandiraid (Atlantoraja)
97. Atlantis
98. aul
99. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
100. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
101. Austraalia hammassabahai (Figaro boardmani)
102. Austraalia saagrai (Pristis microdon)
103. Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)
104. Avamere ateriin (Atherina hepsetus)
105. Avameri (ulgumeri)
106. Avatša abajas
107. Avatša laht
108. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
109. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
110. Ayia Napa (merekoletis Küprosel)
111. Baer
112. Baffini saar
113. Baidarata laht
114. Baikal
115. Baikali omul (Coregonus migratorius)
116. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
117. Balkani poolsaar
118. Banksi saar
119. Barbados
120. Barents Willem
121. Barentsi meri
122. Barmouthi koletis (veekrüptiid Wales'is)
123. Batüskaaf
124. Beaufort Francis
125. Beauforti meri
126. Bellingshauseni meri
127. Bengali laht
128. Benguela hoovus
129. Bentaal
130. Beringraid (Beringraja)
131. Bermuda
132. Big-game kalapüük
133. Biskaia laht
134. Bismarcki saarestik
135. Bonga (Ethmalosa fimbriata)
136. Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
137. Boora
138. Bornholm
139. Brac
140. Brasiilia hoovus
141. Bretagne'i poolsaar
142. Briis
143. Bristoli laht
144. Bucca / Bucka (veeolend Suurbritannias korni folklooris)
145. Buenos Aires
146. Bunzi / Mpulu Bunzi / Phulu Bunzi (Kongo veevaim ja vihmajumalanna)
147. Bunyip (koletis Austraalias)
148. Burgeri imisuu (Eptatretus burgeri)
149. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
150. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
151. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
152. Capri
153. Carpentaria laht
154. Chiloé merihobune
155. Colossal Claude / Koletis Marvin (merekoletis USA rannikuvetes)
156. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
157. Cook James
158. Daagon (Mesopotaamia jumal)
159. Daaniod (Danio)
160. Dajell (Dayella malabarica)
161. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
162. Dalmaatsiarannik
163. Deltarannik
164. Demersaalsed kalad
165. Devaariod (Devario)
166. Dewi Lanjar (Indoneesia merejumalanna)
167. Diby järv / Dibyträske (Dibö järv, Träski järv)
168. Dirhami laht
169. Doc Cuoc (jumal Vietnamis)
170. Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
171. Draakonkuningas Munmu (Korea valitseja VII sajandil)
172. Dugong (Dugong dugon)
173. Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
174. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
175. Ehisangerjad (Callechelys)
176. Eistuk
177. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
178. El Niño
179. Elu Läänemeres (raamat)
180. Emakala (Zoarces viviparus)
181. Encantado (libadelfiin Lõuna-Ameerika mütoloogias)
182. Eril (soril) käimine
183. Eru laht
184. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
185. Euroopa ateriin (Atherina presbyter)
186. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
187. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
188. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
189. Eveeni-evengi kalaroad
190. Fjordrannik
191. Friikala
192. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
193. Galaksid (Galaxias)
194. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
195. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
196. Gilaturbid (Exoglossum)
197. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
198. Golfi hoovus
199. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
200. Graavikala
201. Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
202. Grööni tursk (Gadus ogac)
203. Gunakadeit (merekoletis tlingiti mütoloogias)
204. Gurangatš (Austraalia vikerkaaremao versioon)
205. Haabju
206. Haamerhai (Eusphyra blochii)
207. Haapsalu laht
208. Habehaid (Orectolobus)
209. Haff
210. Hagepüük
211. Hai kultuskalana
212. Haid kulinaarias
213. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
214. Haldi sadam
215. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
216. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
217. Hallhüljes (Halichoerus grypus)
218. Hallmerikukk (Eutrigla gurnardus)
219. Hallutsinogeensed kalad
220. Hammasraid (Dentiraja)
221. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
222. Hara laht
223. Harilaid (poolsaar)
224. Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
225. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
226. Harilik haug, haug (Esox lucius)
227. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
228. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
229. Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)
230. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
231. Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
232. Harilik lapšaakala (Salangichthys microdon)
233. Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
234. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
235. Harilik merikeel (Solea solea)
236. Harilik meripuuk (Scorpaena porcus)
237. Harilik molva (Molva molva)
238. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
239. Harilik pihklane (Myxine glutinosa)
240. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
241. Harilik saagrai (Pristis pristis)
242. Harilik saagsabahai (Galeus melastomus)
243. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
244. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
245. Harjasuimed (Setipinna)
246. Harju alamvesikond
247. Harjusepüügist Skandinaavias
248. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
249. Haug püügikalana
250. Haugangerjad (Muraenesox)
251. Haugangerlased (Muraenesocidae)
252. Haugasraid (Aetobatus)
253. Haugparrakad (Luciobarbus)
254. Havmann (meri-mees Norra folklooris)
255. Hedammu (hurri merekoletis)
256. Heeringad (Clupea)
257. Heeringakesed (Herklotsichthys)
258. Heeringlased (Clupeidae)
259. Heleraid (Leucoraja)
260. Helkteibikud (Luxilus)
261. Hellamaa laht
262. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
263. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
264. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
265. Hoovus
266. Horadandiad (Horadandia)
267. Hullo laht
268. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
269. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
270. Huulhaid (Hemiscyllium)
271. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
272. Hõbekalad (Argentina)
273. Hõbekoger (Carassius gibelio)
274. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
275. Hõbeserv-hallhai (Carcharhinus albimarginatus)
276. Hõbeteibid (Notropis)
277. Hõbeteibid 2 (Notropis)
278. Härghailised (Heterodontiformes)
279. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
280. Härjapearaid (Rhinoptera)
281. Hülgepaat
282. Hülglased (Phocidae)
283. Idaheeringas (Clupea pallasii)
284. Iilastuli
285. Ikuchi / ikuiji / ayakashi (merekoletis Jaapani mütoloogias)
286. Ilišad (Ilisha)
287. Imikarbid (Catostomus)
288. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
289. Indo-Vaikne ookeaniala
290. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
291. Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)
292. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
293. Irvangerjad (Xenomystax)
294. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
295. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
296. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
297. Jõeanšoovised (Lycengraulis)
298. Jaapani anšoovis (Engraulis japonicus)
299. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
300. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
301. Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi)
302. Jaapani homaar (Metanephrops japonicus)
303. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
304. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
305. Jaapani veenuskarp (Venerupis philippinarium)
306. Jengu (veevaim Aafrikas)
307. Jersey saar
308. Joll
309. Jordan, David Starr
310. Juhan Sütiste (laev)
311. Julla
312. Juppangerjad (Chiloconger)
313. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
314. Jämesabaraid (Urolophus)
315. Järvekülg, Arvi
316. Järvepall (Aegagropila linnaei)
317. Jääpüük
318. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
319. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
320. Kaalupi laht (Kaalupea laht, Lindulaht)
321. Kaarmise järv (Karmise järv)
322. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
323. Kagutrullid (Traccatichthys)
324. Kahvatu laht
325. Kajakad (Larus)
326. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
327. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
328. Kala inimtoiduna
329. Kalaan (Enhydra lutris)
330. Kalade ränded
331. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
332. Kalapaat
333. Kalaparv
334. Kalatõke
335. Kalavõrk
336. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
337. Kallaspapp
338. Kalur
339. Kamiike hime / himeuo (prohvetkala Jaapanis)
340. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
341. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
342. karikloomad
343. Karjatse meri / Bäckesjoen (Karjatsimeri, Karjase järv)
344. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
345. Karpkalakasvatus Eestis
346. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
347. Kase laht (ka Ennu laht, Kasse laht)
348. Kasse laht
349. Kassiksaarmas (Lontra felina)
350. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
351. Kaugida merihunt ehk beringi merihunt (Anarhichas orientalis)
352. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
353. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
354. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
355. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
356. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
357. Kefaalilised (Mugiliformes)
358. Kelluraid (Aptychotrema)
359. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
360. Keta (Oncorhynchus keta)
361. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
362. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
363. Kihvkalad (Dissostichus)
364. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
365. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
366. Kilbikhaid (Parmaturus)
367. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
368. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
369. Kilud (Sprattus)
370. Kiluvõrk
371. Kirihaid (Holohalaelurus)
372. Kirikulaht
373. Kirju trematoom (Trematomus bernacchii)
374. Kirpvähilised
375. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
376. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
377. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
378. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
379. Koakun-klun (veeküpriid Roheneemesaartel)
380. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
381. Koerhaid (Scyliorhinus)
382. Koger (Carassius carassius)
383. Kogerparrakad (Carasobarbus)
384. Koha (Sander lucioperca)
385. Koiliad (Coilia)
386. Kolga lahe saared
387. Kolga laht
388. Kollangerjad (Aplatophis)
389. Kolmogalased (Triacanthidae)
390. Koltse järv (Koltsi järv)
391. Konosir (Konosirus punctatus)
392. Konuangerjad (Myrophis)
393. Koolmekalad (Erimyzon)
394. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
395. Koostangerjad (Echiophis)
396. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
397. Korikad (Corica)
398. Kotkasraid (Myliobatis)
399. Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
400. Kreeka merejumalad
401. Kriipsuud (Xenocypris)
402. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
403. Kuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
404. Kuiv
405. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
406. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
407. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
408. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
409. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
410. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
411. Kurk
412. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
413. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
414. Kutum (Rutilus kutum)
415. Kuukala (Mola mola)
416. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
417. Kõblasninalased (Callorhinchidae)
418. Kõhrsuud (Chondrostoma)
419. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käsmu järv
422. Kääbus-meripuuk (Scorpaena loppei)
423. Käärtrullid (Schistura)
424. Käärtrullid (Schistura) 2
425. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
426. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
427. Lõherahvad
428. La Niña
429. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
430. Laguun
431. Lahitshaid (Hemitriakis)
432. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
433. Laialepa laht (Junkrulaht, Junkru laht)
434. Laid
435. Laidrannik
436. Laisaba-gnoomhai (Squaliolus laticaudus)
437. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
438. Laisuumureenid (Channomuraena)
439. Lameuimed (Homaloptera)
440. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
441. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
442. Landilugu: Toby
443. Langustlased (Palinuridae)
444. Latikas (Abramis brama)
445. Latikas pärimuses
446. Latimeeriad (Latimeria)
447. Lauter
448. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
449. Lendkalad
450. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
451. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
452. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
453. Lestad (Platichthys)
454. Lestapüük
455. Lestavõrk
456. Liblikraid (Gymnura)
457. Liftahvenad (Helicolenus)
458. Lihlviki (Lihl-viki)
459. Liivhailased (Odontaspididae)
460. Liivi laht
461. Limaan
462. Limaanrannik
463. limakala 1
464. limakala 2
465. Limneameri
466. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
467. Lintsabalased (Trichiuridae)
468. Lippkarbid (Carpiodes)
469. Lipupüük
470. Litoraal
471. Lodi (pargas)
472. Logardraid (Rhinobatos)
473. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
474. Logardraid 3 (Pseudobatos)
475. Lohja järv
476. Loivalised (Pinnipedia)
477. Lonthülged (Mirounga)
478. Looded
479. Lovett (Lovettia sealii)
480. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
481. Luitsangerjad (Nettenchelys)
482. Luts (Lota lota)
483. Luts (pärimus)
484. Lutsu seisundist Euroopas
485. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
486. Lõhepüük
487. Lõhevõrk
488. Lõpe järv (Lõpejärv)
489. Lõpemeri
490. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
491. Lõunaraid (Zearaja)
492. Lõunatindid (Retropinna)
493. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
494. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
495. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
496. Läänemeri
497. Läänesaarte alamvesikond
498. Lüllelaht (Lülle laht)
499. Mõrd
500. Mölliangerjad (Panturichthys)
501. maasäär
502. Madal
503. Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
504. Mailid
505. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
506. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
507. Mama Qucha / Mama Cocha (inkade vee-ema)
508. Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
509. Man
510. Mandrilava
511. Mandrinõlv
512. Manhuad (Jenkinsia)
513. Mareensiig (Coregonus maraena)
514. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
515. Marinistika
516. Maskraid (Neotrygon)
517. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
518. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
519. Matšueelid (Opisthonema)
520. Matsalu alamvesikond
521. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
522. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
523. Mehhiko sileselgrai (Springeria folirostris)
524. Menhedenid (Brevoortia)
525. Merekoletised
526. Mereline kliima
527. Merelinnud
528. Meriahvenad (Sebastes)
529. Meriangerjad (Conger)
530. Meriangerlased (Congridae)
531. Merihunt (Anarhichas lupus)
532. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
533. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
534. merikapsas
535. Merikeellased (Soleidae)
536. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
537. Merikurat (Lophius piscatorius)
538. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
539. Meriluts (Brosme brosme)
540. Merilõvi (Otaria flavescens)
541. Meripühvel (Taurulus bubalis)
542. Meririst (Aurelia aurita)
543. Merisarvikud (Mobula)
544. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
545. Merisutt (Petromyzon marinus)
546. Meritint (Osmerus eperlanus)
547. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
548. Meriveiselised (Sirenia)
549. Merlang (Merlangius merlangus)
550. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
551. Mesefen (gruusia mererahvas)
552. Minakši (jumalanna hinduismis)
553. Mistraal
554. Mjer-iza / vjed-iza / mjer-toti (liivi veehaldjas)
555. Mohni
556. Moiva (Mallotus villosus)
557. Mokkparrakad (Labeobarbus)
558. Molvad (Molva)
559. Morgawr (merekoletis Inglismaal)
560. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
561. Morilased (Moridae)
562. Morjana (slaavi merevaim, merejumalus)
563. Morvong (Nemadactylus douglasii)
564. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
565. Mudaangerjad (Pythonichthys)
566. Mudagalaksid (Neochanna)
567. Muikangerjad (Promyllantor)
568. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
569. Mullutu-Suurlaht
570. Must marliin (Istiompax indica)
571. Must okishai (Centroscyllium fabricii)
572. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
573. Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
574. Mõrtsuklained
575. Mõõkdelfiin (Orcinus orca)
576. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
577. Mürgised kalad
578. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
579. Nürisuumureenid (Echidna)
580. Naale laht (Naelelaht, Naelalaht)
581. Naaskelraid (Pastinachus)
582. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
583. Naissaar
584. Napplõuad 2 (Garra)
585. Narmashaid (Cirrhoscyllium)
586. Narmasmokad (Labeo)
587. Narva veehoidla
588. Narval (Monodon monoceros)
589. Navaaga (Eleginus nawaga)
590. Navigatsioonimärk
591. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
592. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
593. Nerka (Oncorhynchus nerka)
594. New Riveri lahe korjus (globster USAs)
595. Niituimlutslased (Physidae)
596. Ninaraid (Rhinoraja)
597. Njord (skandinaavia merejumal)
598. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
599. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
600. Nokoomised (Nocomis)
601. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
602. Noodapüük
603. Noot
604. Nootkond
605. Norjasdaaniod (Opsaridium)
606. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
607. Nugahammashai (Scymnodon ringens)
608. Nugakala (Pelecus cultratus)
609. Nugishaid (Triakis)
610. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
611. Nure onago / nure hanayome (olend Jaapani folklooris)
612. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
613. Nurg (Blicca bjoerkna)
614. Nuudelangerjad (Neoconger)
615. Nuudelkalad (Salanx)
616. Nuutraid 5 (Pateobatis)
617. Nuutraid 6 (Urogymnus)
618. Nääk
619. Nöbiraid (Okamejei)
620. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
621. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
622. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
623. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
624. Ogahaid (Squalus)
625. Ogapõskne vähk (Orconectes limosus)
626. Oherdangerjad (Brachysomophis)
627. Ojamaa (Gotland)
628. Okisrai (Platyrhinoidis triseriata)
629. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
630. Omul (Coregonus autumnalis)
631. Orissaare sadam
632. Orjaku sadam
633. Orkaan
634. Osmussaar
635. Paadimeister
636. Paatkond
637. Padumere rannik
638. Padur
639. Pakri laht
640. Pakrirootslaste elust
641. Pakssabaraid (Trygonoptera)
642. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
643. Pannraid (Zanobatus)
644. Pardapuu
645. Pardhaid (Parascyllium)
646. Pardpuntiused (Barbodes)
647. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
648. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
649. Parras
650. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
651. Pehmehai (Mollisquama parini)
652. Peitsilmangerjad (Caecula)
653. Pelagiaal
654. Pellonad (Pellona)
655. Pellonulad (Pellonula)
656. Peremärk
657. Peruu anšoovis (Engraulis ringens)
658. Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
659. Pettai, Elmar Voldemar
660. Pihklased (Myxini)
661. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
662. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
663. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
664. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
665. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
666. Pinevõrk
667. Pisianšoovised (Encrasicholina)
668. Pisipardlikud (Barboides)
669. Pisvusõn (peremeesvaim korjaki ja tšuktši mütoloogias)
670. Poama järv
671. Poisurhaid (Brachaelurus)
672. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
673. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
674. Pomoorid
675. Poolharjused (Prototroctes)
676. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
677. Proteus (kreeka merejumalus)
678. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
679. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
680. Puguheeringad (Dorosoma)
681. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
682. Pulstmokad (Crossocheilus)
683. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
684. Puntiused (Puntius)
685. Purikala (Istiophorus platypterus)
686. Purikalalased (Istiophoridae)
687. Purikangerjad (Congresox)
688. Purjepaat
689. Purme abaja (Purme abajas, Purma abajas)
690. Puulaid
691. Puurangerjad (Ariosoma)
692. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
693. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
694. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
695. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
696. Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris)
697. Põhja-merikaru (Callorhinus ursinus)
698. Põisadru (Fucus vesiculosus)
699. Põldealune laht (Põldalune laht)
700. Päramees
701. Pärispea poolsaar
702. Pärlteibikud (Margariscus)
703. Pärnu alamvesikond
704. Räimepüük
705. Röövpardkalad (Raiamas)
706. Raid (Raja)
707. Rakonda (Raconda russeliana)
708. Randal (Phoca vitulina)
709. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
710. Rannatalupoeg
711. Rannavöönd
712. Rannik
713. Ranniku-jämesabarai (Urolophus orarius)
714. Rasboorakarbik (Hemigrammocypris rasborella)
715. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
716. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
717. Reduangerjad 2 (Xyrias)
718. Riasrannik
719. Riffangerjad (Kaupichthys)
720. Riivsaba-kilbikhai (Parmaturus xaniurus)
721. Riksu laht (Riksu järv)
722. Rize forell (Salmo rizeensis)
723. Robalod (Centropomus)
724. Robinsia (Robinsia catherinae)
725. Roeschaard (olend Belgia folklooris)
726. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
727. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
728. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
729. Ruuge pääsukukk (Chelidonichthys lucerna)
730. Ruup
731. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
732. Räimevõrk
733. Rändpüük
734. Rästik-ujehai (Haploblepharus edwardsii
735. Säinas (Leuciscus idus)
736. Saabelmureenid (Enchelycore)
737. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
738. Saagsabahaid (Galeus)
739. Saat, Toomas
740. Sablonid
741. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
742. Saka järv (Soka järv)
743. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
744. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
745. Salealoosad (Tenualosa)
746. Saleturbikud (Macrhybopsis)
747. Salm
748. Sammet, Jaak
749. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
750. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
751. Sardiinikesed (Harengula)
752. Sardinellid (Sardinella)
753. Sardinops (Sardinops sagax)
754. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
755. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
756. Saunja laht
757. Selis
758. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
759. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
760. Shiranui (valgusilming Jaapanis)
761. Shōjō (veeyokai Jaapani folklooris)
762. Sidrunhaid (Negaprion)
763. Siiad (Coregonus)
764. Siiad 2 (Coregonus)
765. Siiasammel
766. Siig spordikalana Skandinaavias
767. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
768. Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)
769. Silepeamureenid (Gymnothorax)
770. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
771. Sileselgraid (Anacanthobatis)
772. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
773. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
774. Sinine marliin (Makaira nigricans)
775. Sinine merihunt (Anarhichas denticulatus)
776. Sinine molva (Molva dypterygia)
777. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
778. Siroko
779. Sirsir (mesopotaamia meremeeste jumal)
780. Sisalangerjad (Saurenchelys)
781. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
782. Skeljúngur (koletisvaal Islandi folklooris)
783. Skiron (kreeka mütoloogias Poseidoni poeg, röövel)
784. Skäär
785. Skäärrannik
786. Snuuk (Thyrsites atun)
787. Sompteibikud (Ericymba)
788. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
789. Spöket
790. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
791. Sterlet (Acipenser ruthenus)
792. Stolefoorid (Stolephorus)
793. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
794. Sump (kumm, pandur, märss)
795. Supihai (Galeorhinus galeaus)
796. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
797. Suula (Morus bassanus)
798. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
799. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
800. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
801. Suurbritannia saar
802. Suuremõisa laht
803. Suurhammas-saagrai (Pristis perotteti)
804. Suurlaht / Kellamäe laht
805. Suurlaid (Muhu)
806. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
807. Suurnuudlikud (Protosalanx)
808. Suursaar
809. Suursadam
810. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
811. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
812. Suursilm-kihvhai (Odontaspis noronhai)
813. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
814. Sõbrakaubandus
815. Sõrmikraid (Dactylobatus)
816. Särg (Rutilus rutilus)
817. Südvester
818. Süst
819. Süvahaid (Centroscymnus)
820. Süvajänesed (Bathylagus
821. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
822. Süvaraid (Bathyraja)
823. Süvaraid (Bathyraja) 2
824. Süvatindid (Leuroglossus)
825. Süvaveekerge
826. Ziphius / Xiphias / Zyffwal (merekoletis bestiaariumides)
827. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
828. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
829. Tšošamba Hatun (talõši merenaine)
830. Taaliku sadam
831. Taani väinad
832. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
833. Tahuata hai-jumalad (Prantsuse Polüneesia, Markiisisaared)
834. Tallinna laht
835. Tambaanid (Amblygaster)
836. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
837. Tecolutla koletis (globster Mehhikos)
838. Teib (Leuciscus leuciscus)
839. Temera (Temera hardwickii)
840. Teod (Gastropoda)
841. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
842. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
843. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
844. Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
845. Tiibraid (Dipturus)
846. Tiibraid (Dipturus) 2
847. Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)
848. Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
849. Tiigerpuntiused (Puntigrus)
850. Tiirud (Sterna)
851. Tilstoni hallhai (Carcharhinus tilstoni)
852. Tintargentiinid (Glossanodon)
853. Tippviidikad (Alburnoides)
854. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
855. Tobiased (Ammodytes)
856. Toby
857. Trüssad (Thryssa)
858. Traavelkarbid (Moxostoma)
859. Triigi sadam
860. Triipahven (Morone saxatilis)
861. Triivpüük
862. Troopikaheeringad (Lile)
863. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
864. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
865. Tsunami
866. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
867. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
868. Tuletorn
869. Tulusepüük
870. Tume angerjas (Anguilla obscura)
871. Tume elektrirai (Tetronarce nobiliana)
872. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
873. Tumehaid (Etmopterus)
874. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
875. Turbid (Squalius)
876. Tursakaubandus
877. Tursapüük
878. Tursik (Trisopterus luscus)
879. Tursk toiduna
880. Tuulehaug (Belone belone)
881. Tuulehaugilised (Beloniformes)
882. tuulekala (pärimus)
883. Tõrvalaht
884. Tõusikvool
885. Tähniline flööthai (Aulohalaelurus labiosus)
886. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
887. Tähniline merihunt (Anarhichas minor)
888. Tähtlest (Platichthys stellatus)
889. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
890. Tääkraid (Urotrygon)
891. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
892. Tömpninad (Pimephales)
893. Tömpraid (Breviraja)
894. Tüügashai (Sutorectus tentaculatus)
895. U sugghiu (krüptiid Sitsiilias)
896. Uguid (Tribolodon)
897. Uimheeringad (Opisthopterus)
898. Ujehaid (Haploblepharus)
899. Ulglaht (Ulgulaht, Ulklaht)
900. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
901. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
902. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
903. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
904. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
905. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
906. Utelif / Uletif (saekala bestiaariumides)
907. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
908. Uurikangerjad (Bascanichthys)
909. Uus-Meremaa globster
910. Uuskaledoonia flööthai (Aulohalaelurus kanakorum)
911. Uusnuudlikud (Neosalanx)
912. Uusraid (Neoraja)
913. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
914. Väätangerjad (Chlopsis)
915. Vähipidu
916. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
917. Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
918. Vahemere mureen (Muraena helena)
919. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
920. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
921. Vahuu (Acanthocybium solandri)
922. Vaikse ookeani ammhai (Ginglymostoma unami)
923. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
924. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
925. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
926. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
927. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
928. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
929. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
930. Valgealoosad (Escualosa)
931. Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
932. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
933. Valgerai (Rostroraja alba)
934. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
935. Varilavad (Sauvagella)
936. Vasarhaid (Sphyrna)
937. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
938. Veelained
939. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
940. Venelaht
941. vesikond
942. Vibalangerjad (Uroconger)
943. Vidusilm-poisurhai (Brachaelurus waddi)
944. Vidusilmangerjad (Dysomma)
945. Viidikad (Alburnus)
946. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
947. Viigerhüljes (Pusa hispida)
948. Viikangerjad (Scolecenchelys)
949. Viislaid
950. Viiulraid (Trygonorrhina)
951. Vikertint (Osmerus mordax)
952. Vimb (Vimba vimba)
953. Vinkelhaid (Oxynotus)
954. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
955. Viru alamvesikond
956. Viuraid (Aetomylaeus)
957. Vohilaid
958. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
959. võikala
960. Võldaslased (Cottidae)
961. Võrguhark
962. Võrgukivid
963. Võrgukudumine
964. Võrgumaja
965. Võrtsjärve alamvesikond
966. Vähilaadsed
967. väike meriahven (Sebastes viviparus)
968. Väike meripuuk (Scorpaena notata)
969. väike tobias (nigli, väiketobias)
970. Väike tursik (Trisopterus minutus)
971. Väike-Malusi saar (Põhja-Malusi saar)
972. Väikegalaksid (Galaxiella)
973. Väikekihvtindid (Spirinchus)
974. Väikeraid (Rajella)
975. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
976. Väiketuunid (Euthynnus)
977. Värten-hallhai (Carcharhinus brevipinna)
978. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
979. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
980. Vööla meri / Bysholmsvike (Vööle meri, Võõla meri, Vööla laht, Bisolmsvike)
981. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
982. Vöötkukk (Trigloporus lastoviza)
983. Vöötninad (Rhinichthys)
984. Vöötpõsk-korallipuuk (Sebastapistes strongia)
985. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
986. Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
987. Õngejada
988. Äärekala
989. Öö-hallhai (Carcharhinus signatus)
990. Ööri lõpp (Ariste laht)
991. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
992. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)

Mokkparrakad (Labeobarbus)

Mokkparrakad (Labeobarbus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna päriskarpkalalaste (Cyprininae) alamsugukonnast. Levinud Aafrikas, peamiselt Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Palju liike elab Etioopias Tana järves; rohkelt on perekonnas endeemseid liike. Perekonna liigid on sarnased narmasmokkade (Labeo) ja pardkalade (Barbus) perekondade liikidega, neist on tuletatud ka perekonna ladinakeelne nimi Labeobarbus. Perekonda on paigutatud paljud liigid, kes varasemalt kuulusid perekondadesse pardkalad (Barbus) ja lõunaramulid (Varicorhinus).

Perekonda on paigutatud 126 liiki (FishBase, 2019):

Märkus: enamus perekonna liike on nimetatud siinkohal sellistena Kalapeedia toimetaja poolt, nimelt liigid, mis varem kuulusid pardkalade või lõunaramulite perekondadesse. Lähtutud on nende varasematest eestikeelsetest nimekujudest, mis on samuti ära toodud. Mõnedel juhtudel on kokkulangevuste vältimiseks tulnud lähtuda liigi levila nimest

Labeobarbus acuticeps (Matthes, 1959) – teravpea-mokkparrak, teravpea-pardkala. Aafrika: endeemne liik Rwandas ja Burundis Akagera jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40,3 cm (TL). Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus acutirostris (Bini, 1940) – teravkoon-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 41 cm (FL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus aeneus (Burchell, 1822) (Smallmouth yellowfish) – väikesuu-mokkparrak. Aafrika: algselt endeemne liik Lõuna-Aafrikas Orange-Vaali jõgikonnas, introdutseeritud Kapimaale Limpopo jõgikonda.. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, subtroopiline. Pikkus kuni 50 cm (FL). Kaubanduslik väljapüük; huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus alluaudi Pellegrin, 1909 – ruwenzori mokkparrak, ruwenzori pardkala. Aafrika: Ugandas Ruwebsori mästiku idaserval 3 jões (Ruimi, Mubuku, Sibwe). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 19,8 cm (SL). Ohustatus: ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus altianalisBoulenger, 1900 (Ripon barbel) – riponi mokkparrak, riponi pardkala. Ida-Aafrika: Rusizi jõgi; Kivu, Edwardi, George, Victoria ja Kyoga järvede vesikondades, Tanganyika järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 90 cm (TL). Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus altipinnis Banister & Poll, 1973 – kõrguim-mokkparrak, kõrguim-lõunaramul. Aafrika: Kongos Lufira jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 33,8 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus ansorgii Boulenger, 1906 – ansorge'i mokkparrak, ansorge'i lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Angoolas Kwango jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus aspius (Boulenger, 1912) – lebuzi mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Kongo vabariigis Lebuzi ja Chilaongo jõgede vesikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 42 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus axelrodi (Getahun, Stiassny & Teugels, 2004) – axelrodi mokkparrak, axelrodi lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kongo vabariigis Koulio jõestikus ja Gabonis Tchibanga piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus batesii (Boulenger, 1903) – batesi mokkparrak. Aafrika: Kamerun, Tšaad, Gabon. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 43,5 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus beso (Rüppell, 1835) (African sbraping feeder) – beso-mokkparrak, beso-lõunaramul. Aafrika: Tsana Järv, Sinine Niilus ja Awashi jõgikond. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 36 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus boulengeri (Vreven, Musschoot, Snoeks & Schliewen, 2016) – lainina-mokkparrak, lainina-lõunaramul. Aafrika: Luculla jõgikond ja Kongo jõe alamjooks. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus brauni (Pellegrin, 1935) – brauni mokkparrak, brauni lõunaramul. Aafrika: Kongo Vabariigis Luhoho jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus brevicephalus(Nagelkerke & Sibbing, 1997) – lühipea-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves ja sellesse voolavates jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 31,7 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus brevispinis (Holly, 1927) – lühioga-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Kamerunis Lokundje ja Sanaga jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus bynni (Forsskål, 1775) (Niger barb) – niiluse mokkparrak, niiluse pardkala. Aafrika: Lääne-, Kesk- ja Ida-Aafrikas Gambiast kuni Etioopiani; Niilusest lõunapoole Keenia ja Ugandani, põhjapoole Egiptuseni. Järvedes ja jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 82 cm (TL). Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus cardozoi (Boulenger, 1912) – cardozo mokkparrak. Aafrika: Angoola, Kongo. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 53 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus caudovittatus(Boulenger, 1902) – juttsaba-mokkparrak. Aafrika: Kesk-Aafrikas Gabonist läänes Tansaaniani idas. Suurtes jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 80 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus clarkeae (Banister, 1984) – clarki mokkparrak, clarki lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Angoolas Cunaza jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16,1 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus claudinae De Vos & Thys van den Audenaerde, 1990 – akagera mokkparrak, akagera pardkala. Aafrika: endeemne liik Akagera jõe vesikonnas (Burundi, Rwanda), jõgedes ja järvedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus codringtonii (Boulenger, 1908) (Upper Zambezi yellowfish) – codringtoni mokkparrak. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Okavango ja Zambesi ülemjooksu jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 39 cm (TL). Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus compiniei (Sauvage, 1879) – gaboni mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Gaboni ja Kongo Vabariigi jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 73 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus crassibarbis(Nagelkerke & Sibbing, 1997) – lihavpois-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Tansaanias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 50,5 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus dainellii (Bini, 1940) – dainelli mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Tansaanias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline, sügavustel 1-6 m. Pikkus kuni 49 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus dartevellei Poll, 1945 – matadi mokkparrak, matadi pardkala. Aafrika: Kongo vabariigis Kongo jõe alamjooksul. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,7 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus dimidiatus Tweddle & P. H. Skelton, 1998 (Blacktop chiselmouth) – malawi mokkparrak, malawi pardkala. Aafrika: endeemne liik Malawis Ruo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus ensifer Boulenger, 1910 – mõõkuim-mokkparrak, mõõkuim-lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Angoolas Guanza jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 19,5 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus ensis (Boulenger, 1910) – cunje mokkparrak, cunje pardkala. Aafrika: Angoolas Luculla jões ja Gunje jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus ethiopicus Zolezzi, 1939 – etioopia-ziway mokkparrak, etioopia pardkala. Aafrika: endeemne liik Etioopias Ziway järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 25,8 cm (TL). Ohustatus: väga ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus fasolt Pappenheim, 1914 – fasolt-mokkparrak, fasolt-pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Aruwini, Ituri ja Uele jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 50cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus fimbriatus Holly, 1926 – kameruni mokkparrak, kameruni lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kamerunis Sanaga jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Ohustatus: väga ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus gananensis Vinciguerra, 1895 – ganana mokkparrak, ganana pardkala. Aafrika: endeemne Somaalias Juba ja Atawa jõgedes ning Etioopias Wabi Shebele vesikonas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 17,6 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus gestetneri Banister & R. G. Bailey, 1979 – gestetneri mokkparrak, gestetneri pardkala. Aafrika: Kongo vabariigis Kalumengonga jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,9 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus girardi Boulenger, 1910 – girardi mokkparrak, girardi pardkala. Aafrika: Angoolas Lucalla jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus gorgorensis (Bini, 1940) – gorgora mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 61,8 cm (FL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus gorguari (Rüppell, 1835) – etioopia mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 53,2 cm (FL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus gruveli Pellegrin, 1911 – gruveli mokkparrak, gruveli pardkala. Aafrika: Guineas Dubreka jões ja Sierra Leones Fatala jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 28 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus gulielmi Boulenger, 1910 – dondo mokkparrak, dondo pardkala. Aafrika: Angoolas Guanza jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus habereri (Steindachner, 1912) – habereri mokkparrak. Aafrika: Kamerunis Kelle jões ja Dja jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16,2 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus huloti Banister, 1976 – huloti mokkparrak, huloti pardkala. Aafrika: Kongos ja Ugandas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 28,2 cm (SL). Ohustatus: ohustatud.

 Pilt puudub

Labeobarbus humphri Banister, 1976 – beni mokkparrak, beni pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Ituri vesikonnas Tabie jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 21,4 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus intermedius (Rüppell, 1835) (Baringo barb) – baringo mokkparrak. Aafrika: laialt levinud Etioopia lõunaosas ja Keenia põhjaosas vähemalt Baringo järveni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 48,9 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus iphthimostoma Banister & Poll, 1973 – lufira mokkparrak, suursuu-lõunaramul. Aafrika: Kongo Vabariigis Lufira vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18,1 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus iturii Holly, 1929 –ituri mokkparrak, ituri pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Ituri jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 36,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus jaegeri Holly, 1930 – jägeri mokkparrak, jägeri lõunaramul. Aafrika: endeemik Kamerunis Sanaga jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18,8 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus johnstonii (Boulenger, 1907) – johnstoni mokkparrak. Aafrika: Mozambiigis ja Tansaanias Malawi järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 50 cm (SL). Kaubanduslik väljapüük. Ohustatus: pole ohustatud

 

Labeobarbus jubae Banister, 1984 – juba mokkparrak, juba lõunaramul. Aafrika: endeemik Etioopias. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 13,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus jubbi Poll, 1967 – jubbi mokkparrak, jubbi pardkala. Aafrika: Kongos ja Angoolas Kasai vesikonna jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16,6 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Labeobarbus humphri Banister, 1976 – beni mokkparrak, beni pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Ituri vesikonnas Tabie jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 21,4 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus intermedius(Rüppell, 1835) (Baringo barb) – baringo mokkparrak. Aafrika: laialt levinud Etioopia lõunaosas ja Keenia põhjaosas vähemalt Baringo järveni. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 48,9 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Labeobarbus iphthimostomaBanister & Poll, 1973 – lufira mokkparrak, suursuu-lõunaramul. Aafrika: Kongo Vabariigis Lufira vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18,1 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus iturii Holly, 1929 –ituri mokkparrak, ituri pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Ituri jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 36,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus jaegeri Holly, 1930 – jägeri mokkparrak, jägeri lõunaramul. Aafrika: endeemik Kamerunis Sanaga jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18,8 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus johnstonii(Boulenger, 1907) – johnstoni mokkparrak. Aafrika: Mozambiigis ja Tansaanias Malawi järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 50 cm (SL). Kaubanduslik väljapüük. Ohustatus: pole ohustatud

Labeobarbus jubae Banister, 1984 – juba mokkparrak, juba lõunaramul. Aafrika: endeemik Etioopias. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 13,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus jubbi Poll, 1967 –jubbi mokkparrak, jubbi pardkala. Aafrika: Kongos ja Angoolas Kasai vesikonna jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 16,6 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus kimberleyensis(Gilchrist & W. W. Thompson, 1913) (Largemouth yellowfish) –suursuu-mokkparrak. Aafrika: Orange-Vaal'i vesikonna jõgedes (Lesotho, Namiibia, LAV). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 82,5 cm (FL), suurim registreeritud mass 22,2 kg. Huvikalastus; katsetused vesiviljeluseks. Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus lagensis (Günther, 1868) – lagose mokkparrak, lagose pardkala. Aafrika: Lagoses, Nigeeria edelaosas, võimalik ka Ghanas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 25,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus latirostris(Keilhack, 1908) – laisuu-mokkparrak, laisuu-pardkala. Aafrika: Malawi järve vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 37 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus leleupanus Matthes, 1959 (Leleup's carp) – leleupi mokkparrak, leleupi lõunaramul. Aafrika: Burundis Ruzisi jões ja Tanganjika järve vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 22 cm (SL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus longidorsalis Pellegrin, 1935 – kivu mokkparrak, kivu lõunaramul. Aafrika: Kongo Vabariigis Luhoho lisajõgedes Loama ja Kansehete. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 32 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus longifilisPellegrin, 1935 – louhoho mokkparrak, louhoho pardkala. Aafrika: Kongo Vabariigis Luhoho jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 26 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

 

Labeobarbus longissimus(Nagelkerke & Sibbing, 1997) – sale mokkparrak. Aafrika: endeemik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 54,8 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus lucius (Boulenger, 1910) – haugjas mokkparrak. Aafrika: Angoolas Lucalla jões ja Kongo Vabariigis Niari jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23 cm. Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus lufupensis Banister & R. G. Bailey, 1979 – lufupe mokkparrak, lufupe lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kongo Vabariigis Lufupa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 19,4 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus macroceps Fowler, 1936 – epulu mokkparrak, epulu pardkala. Aafrika: endeemne liik Kongo Vabariigis Epulu jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 32 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus macrolepidotus Pellegrin, 1928 – suursilm-mokkparrak. Aafrika: Kongo jõe alamjooksul (Kongo Vabariik) ja Kongo jõe keskjooksul Kasai jõestikus (Kongo Vabariik ja Angoola). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 54 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus macrolepis Pfeffer, 1889 – suursoomus-mokkparrak, suursoomus-pardkala. Aafrika: Burundis ja Tansaanias jõgedes, järvedes paduratel. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40 cm (TL). Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus macrophtalmus (Bini, 1940) – ayne mokkparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 42,5 cm (FL). Ohustatus: väga ohustatud.

 

Labeobarbus malacanthus(Pappenheim, 1911) – guinea mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Gaboni ja Ekvatoiriaal-Guinea jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud

 

Labeobarbus marequensis (A. Smith, 1841) (Largescale yellowfish) – laisoomus-mokkparrak. Aafrika: laialt levinud Zambesi kesk- ja alamjooksust kuni Pongolo jõestikuni lõunas, samuti Luachimo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, troopiline. Pikkus kuni 47 cm (TL), suurim registreeritud mass 6 kg. Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud

 

Labeobarbus mariae Holly, 1926 – alamguinea mokkparrak, alamguinea lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Wouri ha Sanaga jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud

 

Labeobarbus maroccanus (Günther, 1902) – maroko mokkparrak, maroko lõunaramul. Aafrika: Maroko. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 40 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus matris Holly, 1928 – athi mokkparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: endeemne liik Keenias Athi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 32,2 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus mawambi (Pappenheim, 1914) – kongo mokkparrak, kongo pardkala. Aafrika: Kongo DemokratlikusVabariigis Ituri jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus mawambiensis Steindachner, 1911 – mawambi mokkparrak, mawambi pardkala.kongo mokkparrak, kongo pardkala. Aafrika: Kongo DemokratlikusVabariigism Kongo Vabariigis ja Kamerunis Ituri ja Dja jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus mbami (Holly, 1927) – mbami mokkparrak. Aafrika: endeemik Alam-Guineas Sanaga jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 19,6 cm. Ohustatus: väga ohustatud.

 

Labeobarbus megastoma (Nagelkerke & Sibbing, 1997) – raitsuu-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 82,4 (FL) cm. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus microbarbis L. R. David & Poll, 1937 – luhondo mokkparrak, luhondo pardkala. Aafrika: Rwandas Luhondo järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 27 (TL) cm. Ohustatus: välja surnud.

Pilt puudub

Labeobarbus micronema (Boulenger, 1904) – kribi mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Sanaga, Nyongi, Kribi ja Ivindo jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 34 (TL) cm. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus microterolepis Boulenger, 1902 – maki mokkparrak, maki pardkala. Aafrika: endeemne liik Etioopias Maki jões ja Zwai juärves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,8 (SL) cm. Ohustatus: määramata.

 Pilt puudub

Labeobarbus mirabilis Pappenheim, 1914 – imeline mokkparrak, imeline pardkala. Aafrika: Kongo Demokraatlikus Vabariigis Ituri jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35,3 (SL) cm. Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus mungoensis(Trewavas, 1974) – mungo mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Kamerunis Blackwateri, Menge, Mungo ja Sanaga jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 17,9 (SL) cm. Ohustatus: väga ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus nanningsi (de Beaufort, 1933) – nanningsi mokkparrak, nanningsi pardkala. Aafrika: Angoolas Luachimo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 32 (TL) cm. Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus natalensis (Castelnau, 1861) (Scaly yellowfish) – natali mokkparrak. Aafrika: LAVis Tugela jõgikonnas, samuti Umzikulu, Umfolozi ja Mgeni piirkonnas; levinumaid kalu KwaZulu-Natali provintsis. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, subtroopiline. Pikkus kuni 63,8 (TL) cm, registreeritud mass 4,6 kg. Huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus nedgia Rüppell, 1835 – goraza mokkparrak. Aafrika: endeemne Etioopias Tana järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 70,5 cm (FL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus nelspruitensis Gilchrist & W. W. Thompson, 1911 (Incomati chiselmouth) – komati mokkparrak, komati lõunaramul. Aafrika: Incomati (Mozambiik) ja Pongolo (LAV) jõestike kivistel aladel. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 32 cm (TL). Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus nthuwa Tweddle & P. H. Skelton, 2008 – rukuru mokkparrak. Aafrika: Malawis Lõuna-Rukuru jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23,6 cm (SL). Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus osseensis (Nagelkerke & Sibbing, 2000) – osse mokkparrak. Aafrika: Endeemne liiik Etioopias Tana järves. Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 26,4 cm (SL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus oxyrhynchus Pfeffer, 1889 (Pangani barb) – pangani mokkparrak, pangani pardkala. Aafrika: Keenias ja Tansaanias jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Kaubanduslik väljapüük. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus pagenstecheri J. G. Fischer, 1884 – kilimanjaro mokkparrak, kilimanjaro pardkala. Aafrika: Kilimanjaro piirkonna ojades. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35 cm (SL).  Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus parawaldroni Lévêque, Thys van den Audenaerde & Traoré, 1987 – idalibeeria mokkparrak, idalibeeria pardkala. Aafrika: Elevandiluuranniku lääneosas ja Libeeria idaosas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23 cm (SL). Ohustatus: ohulähedane.

Pilt puudub

Labeobarbus paucisquamatus (Pellegrin, 1935) – luhoho mokkparrak, luhoho pardkala. Aafrika: Kongo Demokraatlikus Vabariigis Luhoho jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,8 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus pellegrini Bertin & Estève, 1948 – pellegrini mokkparrak, pellegrini lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Lowa jões Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 21,2 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus petitjeani Daget, 1962 – bafingi mokkparrak, bafingi pardkala. Aafrika: Guineas Senegali jõe ülemjooksu vesikonnas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis Luhoho jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,8 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus platydorsus (Nagelkerke & Sibbing, 1997) – turjakas mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 63,5 cm (FL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus platyrhinus Boulenger, 1900 – laikoon-mokkparrak, laikoon-pardkala. Aafrika: endeemne liik Tanganjika järves ja selle vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus platystomus Pappenheim, 1914 (Rwandese carp) – mukungwa mokkparrak, laisuu-lõunaramul. Aafrika: Rwandas Mukungwa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 21 cm (TL). Ohustatus: äärmiselt ohustatud.

 

Labeobarbus pojeri (Poll, 1944) – lukuga mokkparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Kongo DV, Lukuga jõgi. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus polylepis (Boulenger, 1907) (Smallscale yellowfish) – peenrüü-mokkparrak. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Limpopo, Incomati ja Pongolo jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 58,5 cm (TL), registreeritud mass 6,8 kg. Kaubanduslik väljapüük; huvikalastus. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus progenys (Boulenger, 1903) – dja mokkparrak. Aafrika: Kamerunis, Kongo Vabariigis ja Angoolas Dja jões ja Cross jões ja Dundo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus pungweensis R. A. Jubb, 1959 (Pungwe chiselmouth) – pungwe mokkparrak, pungwe lõunaramul. Aafrika: Zimbabwes ja Mosambiigis Pungwe ja Buzi jõgedesm Malawis Ruo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus reinii Günther, 1874 – tensifti mokkparrak, tensifti pardkala. Aafrika: endeemne liik Marokos Kasabi ja Tensifti jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 55 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus rhinoceros (Copley, 1938) (Rhinofish) – rhino mokkparrak, athi pardkala. Aafrika: Keenias Athi ja Tana jõestikes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Huvipüük. Pikkus kuni 32,4 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus rhinophorus Boulenger, 1910 – lucala mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Angoolas Lucala jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus robertsi Banister, 1984 – robertsi mokkparrak, robertsi lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kongo DV-s Inkisi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 6,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus rocadasi (Boulenger, 1910) – rocadasi mokkparrak. Aafrika: Kanerunis Nyongi jões ja Angoolas Quansa ja Lucala jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus rosae (Boulenger, 1910) – kwanza mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Angoolas Lucala jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 9,5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus roylii (Boulenger, 1912) – royle mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Chiloango ja Kouilou jõestikes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 55 cm (TL). Ohustatus: väga ohustatud.

 

Labeobarbus ruandae Pappenheim, 1914 – rwanda mokkparrak, rwanda lõunaramul. Aafrika: Rwandas ja Burundis Akagera jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 26,2 cm (SL). Ohustatus: äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus ruasae Pappenheim, 1914 – ruasa mokkparrak, ruasa pardkala. Aafrika: Rwandas Mukungwa jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 49,5 cm (TL). Ohustatus: äärmiselt ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus ruwenzorii (Pellegrin, 1909) – mubuku mokkparrak, ruwensori lõunaramul. Aafrika: Ugandas Ruwensori piirkonnas Mubuku ja Sibwe jõestikes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23,1 cm (TL). Ohustatus: ohustatud.

 

Labeobarbus sacratus Daget, 1963 – tomine mokkparrak, tomine pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas Diogou, Diani ja Simandou jõgikondades, ka Tomine jões (Libeeria idaosa ja Eelevandiluurannik) ja Via jões (Libeeria). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 25,6 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

 

Labeobarbus sandersi Boulenger, 1912 – sandersi mokkparrak, sandersi lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Kameruni lõunaosast Chiloanga jõeni Cabindas (Angoola provints). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 30,2 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus seeberi (Gilchrist & Thompson, 1913) (Clanwilliam yellowfish) – kapimaa mokkparrak. Aafrika: LAV-is Lääne-Kapimaa provintsis Clanwilliam-Olifantsi jõestikus. Mageveeline, bentopelaagiline, potamodroomne, subtroopiline. Pikkus kuni 98,7 cm (TL), registreeritud suurim mass 10,7 kg. Huvikalastus; katsetused vesiviljeluses. Ohustatus: ohulähedane.

 

Labeobarbus semireticulatus Pellegrin, 1924 – louvisi mokkparrak, gaboni lõunaramul. Aafrika: Gabonis Louvisi jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 12,8 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus somereni Boulenger, 1911 – somereni mokkparrak, somereni pardkala. Aafrika: Ugandas Ruwensori piirkonnas, Rwandas Akagera jõgikonnas, Burundis Malagarazi ja Rusizi jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 40 cm (SL). Kohalik kalapüük. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus stappersii Boulenger, 1915 – stappersi mokkparrak, stappersi pardkala. Aafrika: Kongo DV-s ja Zambias Mweru järves ja Luapuka jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 59,4 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus steindachneri Boulenger, 1910 – steindachneri mokkparrak, steindachneri lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Alam-Guineas Kamerunist Cabindani (Angoola provints). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 33 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus stenostoma Boulenger, 1910 – ahassuu-mokkparrak, ahassuu-lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Angoolas Lucala jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus surkis (Rüppell, 1835) – surkis-mokkparrak. Aafrika: Etioopias Tana järves ja ka mujal. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 43 cm (FL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus tornieri Steindachner, 1906 – tornieri mokkparrak, tornieri lõunaramul. Aafrika: Alam-Guinea endeemik; Kamerunis, Ekvatoriaal.Guineas ja Gabonis. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus trachypterus Boulenger, 1915 – mweru mokkparrak, mweru pardkala. Aafrika: Kongo DV-s ja Zambias Lualaba ülemjooksul, Luapula alamjooksul, Mweru järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 23,9 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus tropidolepis Boulenger, 1900 – tanganjika mokkparrak, tanganjika pardkala. Aafrika: endeemne liik Tanganijka järve vesikonnas Burundis ja Tansaanias. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 85 cm (SL). Kaubanduslik väljapüük. Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus truttiformis (Nagelkerke & Sibbing, 1997) – hõrnas-mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves ja sellega seotud jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 44,2 cm (FL). Ohustatus: pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeobarbus tsanensis (Nagelkerke & Sibbing, 1997) – tsana mokkparrak. Aafrika: endeemne liik Etioopias Tana järves. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 39,4 cm (FL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus upembensis Banister & R. G. Bailey, 1979 – upemba mokkparrak, upemba lõunaramul. Aafrika: endeemne liik Kongo DV-s Kalumengonga jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 20,3 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus urotaenia Boulenger, 1913 – uele mokkparrak, uele pardkala. Aafrika: Kongo DV-s Uele jõe vesikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 5 cm (TL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus varicostoma Boulenger, 1910 – paishuul-mokkparrak, paishuul-lõunaramul. Aafrika: endeemik Angoolas Lucalla jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 17 cm (TL). Ohustatus: määramata.

 

Labeobarbus versluysii (Holly, 1929) – versluysi mokkparrak. Aafrika: endeemik Kamerunis Wouri, Sanaga ja Nyongi jõestikes. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 11,2 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus werneri Holly, 1929 – werneri mokkparrak, werneri lõunaramul. Aafrika: endeemik Alam-Guinea piirkonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 14,5 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus wittei Banister & Poll, 1973 – witte'i mokkparrak, witte'i lõunaramul. Aafrika: endeemik Kongo DV-s Lufira jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 27,5 cm (SL). Ohustatus: määramata.

Pilt puudub

Labeobarbus wurtzi Pellegrin, 1908 – wurtzi mokkparrak, wurtzi pardkala. Aafrika: Lääne-Aafrikas laialdaselt (Elevandiluurannik, Ghaana, Guinea, Libeeria, Sierra Leone). Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 24,5 cm (SL). Ohustatus: pole ohustatud.

 

Labeobarbus xyrocheilus Tweddle & P. H. Skelton, 1998 – ruo mokkparrak, ruo lõunaramul. Aafrika: endeemik Malawis Ruo jões. Mageveeline, bentopelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 17,8 cm (SL). Ohustatus: määramata.

 Pilt puudub

 

Vaata lisaks: Päriskarpkalalased (Cyprininae)