Kõrgassuud (Pseudochondrostoma)
Kõrgassuud (Pseudochondrostoma), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae).
Perekonnas on 3 liiki (FishBase,2019):
Pseudochondrostoma duriense (M. M. Coelho, 1985) (Northern straight-mouth nase) – douro kõrgassuu. Euroopa: Pürenee poolsaarel Douro vesikonnast Galiitsiani (Hispaania, Portugal). Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Jõgedes veevoolus. Rühmadena. Pikkus kuni 40 cm. Toitub taimsest ollusest, vähesel määral ka detriidist ja selgrootuist. Seisund: ohustatud.
Pseudochondrostoma polylepis (Steindachner, 1864) (Iberian nase) – ibeeria kõrgassuu. Euroopa: Taguse vesikonnas (Portugal, Hispaania); Vouga, Modego, Algoa ja Sado vesikondades (Portugal); introdutseeritud Jucari ja Segura vesikondadesse (Hispaania). Jõgede keskjooksudel, leitud ka järvedest. Rühmadena. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm. Toitub taimsest ollusest, ka detriidist ja selgrootuist. Kohalik väljapüük, ka sportkalastus. Seisund: pole ohustatud.
Pseudochondrostoma willkommii (Steindachner, 1866) – willkommi kõrgassuu. Euroopa: Portugalis ja Hispaanias Guadiana, Odieli, Guadalquiviri ja ka väiksemates vesikondades (nt Malaga). Jõgede keskjooksudel, ent kohatud ka seisuvees. Rühmadena.Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 40 cm (tavapikkus 20 cm). Toitub taimedest, ka detriidist ja selgrootuist. Seisund: ohustatud.
November, 2019
