Peetriteibid (Petroleuciscus)
Peetriteibid (Petroleuciscus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae). Perekond on eraldatud perekonnast teibid (Leuciscus).
Perekonnas on 4 liiki (FishBase, 2019):
Petroleuciscus borysthenicus (Kessler, 1859) (Dnieper chub, Black Sea shub) – dnepri peetriteib. Euraasia: Musta mere veehaarde lääne-, põhja- ja idaosas ja Aasovi mere veehaardes Bulgaariast päripäeva kuni Kizilirmaki vesikonnani Türgi põhjaosas (Puudub Donis); Egeuse mere veehaardes Strma vesikonnast ida suunas; Türgi loodeosas. Riigiti Bulgaaria, Gruusia, Kreeka, Moldaavia, Rumeenia, Venemaa, Türgi ja Ukraina vetes. Jõgede alamjooksudel, deltades, järvedes. Eelistab aeglase voolu ja sooja veega paiku. Talveks läheb sügavamasse vette. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 40 cm (tavapikkus 18 cm). Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest. Samuti planktonist, vetikatest ja selgrootuist. Seisund: pole ohustatud.
Petroleuciscus esfahani Coad & Bogutskaya, 2010 – esfahani peetriteib. Aasia: endeemne liik Iraani keskosas. Oletatakse, et liik võib olla samane doria viidikaga (Alburnus doriae). Mageveeline, pelaagiline, troopiline. Pikkus kuni 10,7 cm.
Petroleuciscus kurui (Bogutskaya, 1995) (Tigris chub) – tigrise peetriteib. Aasia: endeemne liik Türgi kaguosas Tigrise vesikonna ülemjooksul. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Seisund: määramata.
Pilt puudub
Petroleuciscus smyrnaeus (Boulenger, 1896) (Izmir chub) – smürna peetriteib. Euroopas ja Aasias: Kreekas Lesbose saarel ja Egeuse mere veehaardes Türgi edelaosas Izmirist kuni Güllükini. Aeglase vooluga või seisvates vetes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 10 cm. Seisund: pole ohustatud.
November, 2019