Nugakala (Pelecus cultratus)
Nugakala (Pelecus cultratus), kiiruimne luukala karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae), perekonna ainuliik Inglise sichel, ziege, sabrefish; saksa Ziege, Sichling; hispaania peleco; poola ciosa; leedu ožla; läti kaze; rootsi skärkniv; soome miekkasärki; vene чухонь, чеша, чешка, рыба-сабля, сабляница, боковня
Elab Läänemere, Musta, Aasovi, Kaspia ning Araali mere vesikonnas. Eelistab elupaigana suuri, suhteliselt vähese taimestikuga järvi ja jõgesid nagu Laadoga ja Äänisjärv või Volga kesk- ja alamjooks. Ida-Euroopas on nugakala arvestatav püügikala, Kura lõukast lõuna pool on ta üsna tavaline, Läänemere põhjaosas aga eksikülaline. Eesti rannikuvetest tabatakse nugakala nii harva, et see võib jõuda uudisena ka meediasse. Viimati teatati nugakala sattumisest Hiiumaa kaluri mõrda 2017. a juunis.
Keha külgedelt kokku surutud, seljaosa on peaaegu sirge, keha alapool aga, mida ääristab nahkne kiil, on sujuvalt kaarjas. Selline kehakuju ning ülaseisune suu kergendavad noakala liikumist alt üles ning sellega ka toidu (zooplanktoni, kalamaimude, õhuputukad) hankimist vee pinnakihis. Noakala küljejoon pole sirge, vaid laineline. Rinnauimed pikad ja teravatipulised. Oliivjas, küljed ja kõhupool hõbejad.
Mage- ja riimveeline, pelaagiline, anadroomne. Parvekala. Pikkus kuni 60 cm (tavapikkus 25 cm), kaal kuni 2,0 kg, eluiga kuni 11 a. Seisund: pole ohustatud.
Areaali lõunaosas töönduslik väljapüük 2000-2011. a vahemikus 816-1883 t (peamiselt Venemaa). Kasutatakse soolatult, kuivatatult ja suitsutatult.
November, 2019