Kõhrsuud (Chondrostoma)
Kõhrsuud (Chondrostoma), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae). Inglise nases; saksa Nasen; vene подусты. Levinud Euroopas ja Aasias. Mitmel liigil väga piiratud leviala, mõned neist väga haruldased. Suu tavaliselt alaseisune, ristipidise prao kujuline. Alalõug kaetud kõhrega ja veidi teravdunud. Iseloomulik on ka muhkjas moodustis ninamikul, millest ka inglise keeles nimetus nase. Kehaõõs on vooderdatud musta epiteeliga. Elavad enamasti kiirevoolulites veekogudes, toituvad selgrootutest ja vetikatest, mida kraabivad maha kividelt.
Perekonnas on 22 liiki (FishBase, 2019):
Chondrostoma angorense Elvira, 1987 (Ankara nase) – anatoolia kõhrsuu. Aasia: endeemne liik Türgis Põhja-Anatoolias Sakarya ja Kizilirmaki jõgikondades. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Seisund: pole ohustatud.
Pilt puudub
Chondrostoma beysehirenseBogutskaya, 1997 (Beysehir nase) – beysehiri kõhrsuu. Aasia: leitud vaid Türgis Anatoolia keskosas kolmest Beysehiri järve voolavast ojast. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 14,7 cm. Seisund: väga ohustatud.
Pilt puudub
Chondrostoma ceyhanensis Küçük, Turan, Güçlü, Mutlu & Çiftci, 2017 – ceyhani kõhrsuu (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Türgis Ceyhani, Seyhani ja Berdani jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 26,5 cm.
Pilt puudub
Chondrostoma colchicum Derjugin, 1899 (Colchic nase) – kolhise kõhrsuu. Aasia ja Euroopa: Musta mere kiire vooluga rannikujõgedes (Venemaa, Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia ja Türgi). Rühmadena. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 28 cm. Seisund: pole ohustatud.
Chondrostoma cyri Kessler, 1877 (Kura nase) – kura kõhrsuu. Aasia: Taga-Kaukaasias Kura jõe jõgikonnas. Kivise põhja ja kjiire4 vooluga jõgedes. Väikeste rühmadena. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 24,6 cm. Toitub taimedest, vetikatest, õhuputukatest ja putukavastsetest. Seisund: pole ohustatud.
Chondrostoma esmaeilii Eagderi, Jouladeh-Roudbar, Birecikligil, Çiçek & Coad, 2017 – esmaeili kõhrsuu (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: leitud Iraanis Tigrise vesikonnas Sarab-e Ravansar'i ojast. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 13,6 cm.
Chondrostoma fahirae (Ladiges, 1960) (Tefenni nase) – kirkpinari kõhrsuu. Aasia: leitud Türgis üksnes Kirkpinari ojas (Tefenni linna lähistel). Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 14 cm (tavapikkus 5 cm). Seisund: väga ohustatud.
Chondrostoma holmwoodii(Boulenger, 1896) (Izmir nase) – izmiri kõhrsuu. Aasia: üksnes Türgis aeglase vooluga jõgedes.Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 28,2 cm. Seisund: ohustatud.
Chondrostoma kinzelbachi Krupp, 1985 (Orentes nase) – orontese kõhrsuu. Aasia: Türgis ja Süürias Orontese jõgikonnas. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Seisund: väga ohustatud.
Pilt puudub
Chondrostoma knerii Heckel, 1843 (Dalmatian nase) – dalmaatsia kõhrsuu. Euroopa: Horvaatias ja Bosnia-Hertzegoviinas Neretva vesikonnas, aeglase vooluga ojades ja järvedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 29,4 cm. Seisund: ohustatud.
Chondrostoma kubanicum L. S. Berg, 1914 (Kuban's nase) – kubani kõhrsuu. Euroopa:Venemaal Kubani jõe jõgikonnas. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikestes lisajõgedes. Väikeste rühmadena. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm. Toitub detriidist, põhja-selgrootuist, pehmetest vetikatest. Seisund: pole ohustatud.
Chondrostoma meandrense Elvira, 1987 (Menderes nase) – menderesi kõhrsuu. Aasia: Türgis Aanatoolia lääneosas Büyük Menderes'i jõe jõgikonna jõgedes.Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Seisund: ohustatud.
Chondrostoma nasus (Linnaeus, 1758) (Common nase, sneep) – harilik kõhrsuu. Euroopa ja Aasia: Musta mere veehaardes (Doonau, Dnestri, Dnepri ja Lõuna-Bugi jõgikonnad); Läänemere lõunaosa veehaardes (Neemen, Oder, Visla), Põhjamere lõunaosa veehaardes (Maasi jõeni); introdutseeritud Prantsumaa jõgedesse (Loire, Rhone, Seine) ja Soca jõgikonda (Itaalia, Sloveenia); ka Türgi vetes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Kiire vooluga jõgedes, sageli madalas vees sildade või kivikuhjatiste taga. Talvel koguneb tihedasse parve. Potamodroomne. Pikkus kuni 50 cm (tavapikkus 25 cm), suurim registreeritud mass 1,5 kg, eluiga kuni 15 a. Kudema rändab jões mõnikümmend km ülesvoolu lisajõgedesse. Mõningane väljapüük: 2000-2011. a vahemikus 27 – 218 t (Serbia, Bulgaaria, Slovakkia, Sloveenia). Ka akvaariumikala. Seisund: pole ohustatud.
Chondrostoma orientale Bianco & Bănărescu, 1982 – iraani kõhrsuu. Aasia: endeemne liik Iraanis Pulwari jões. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 15,2 cm.
Pilt puudub
Chondrostoma oxyrhynchumKessler, 1877 (Terek nase) – tereki kõhrsuu. Euraasia: Kaspia veehaarde lääneosas Venemaa ja Azerbaidžaani vetes Kuma jõest Samuri jõeni, Põhja-Kaukaasias Tereki, Sunža, Sulaki jõgikonnas. Kiire4 vooluga jõvedes. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 46 cm. Toitub vetikatest, detriidist, põhja-selgrootuist. Seisund: pole ohustatud.
Chondrostoma phoxinus Heckel, 1843 (Minnow nase) – lepits-kõhrsuu. Euroopa: Horvaatias ja Bosnia-Herzegoviinas jõgedes, järvedes ja sisemaa karsti-veekogudes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 15,5 cm. Seisund: väga ohustatud.
Chondrostoma prespense S. L. Karaman, 1924 (Prespa nase) – prespa kõhrsuu. Euroopa: Prespa järve vesikonnas (Albaania, Kreeka, Makedoonia) järvedes ja kudeajal neisse voolavates jõgedes. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 27 cm. Toitub taimedest, vetikatest ja selgrootutest. Seisund: ohustatud.
Chondrostoma regium (Heckel, 1843) (Mesopotamian nase) – kuning-kõhrsuu. Aasia: Türgis Lõuna-Anatoolias ja Lähis-Idas: Beysehiri järves ja Vahemere veehaardes (Göksu, Seyhani, Ceyhani Kueiki ja Orontese jõgikonnad), samuti Pärsia lahe veehaardes (Tigrise-Eufrati vesikond).Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 40 cm, registreeritud mass kuni 1 kg. Toitub putukavastseist, kalamarjast, vetikatest jms. Seisund: pole ohustatud.
Chondrostoma soetta Bonaparte, 1840 (Italian nase) – itaalia kõhrsuu. Euroopa: Aadria mere veehaardes Soca jõgikonnast kuni Po jõgikonnani (Sloveenia, Itaalia; asustatud ka Kesk-Itaaliasse. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Rohkearvuline. Asustab järvesid ja jõgede mõõduka vooluga alamjookse. Pikkus kuni 45 cm. Toitub taimedest ja selgrootutest. Aprillis-mais kuderänne suurte rühmadena ülesvoolu lisajõgedesse. Mõningane väljapüük. Seisund: ohustatud.
Chondrostoma toros Küçük, Turan, Güçlü, Mutlu & Çiftci, 2017 – tauruse kõhrsuu (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Euroopa: Türgis Göksu jões. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 19 cm.
Chondrostoma vardarense S. L. Karaman, 1928 (Vardar nase) – vardari kõhrsuu. Aasia ja Euroopa: Egeuse mere veehaardes Maritza jõgikonnast Piniose jõgikonnani(Türgi, Bulgaaria, Kreeka, Põhja-Makedoonia), Aadria mere veehaardes Aoosi jõgikonnas (Kreeka, Albaania). Kiire vooluga jõgedes ja ojades. Mageveeline, bentopelaagiline, subtroopiline. Pikkus kuni 35 cm. Pakub huvi sportkalana. Seisund: ohulähedane.
Chondrostoma variabile Yakovlev, 1870 (Volga undermouth) – volga kõhrsuu. Aasia ja Euroopa: Kaspia veehaardes Emba, Urali ja Volga jõgikondades (Koos Okaa ja Kamaga), Musta mere veehaardes Doni jõgikonnas. Mage- ja riimveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 35 cm. Seisund: pole ohustatud.
Oktoober, 2019
Vaata lisaks:
Kraapsuud (Parachondrostoma)Teiblased (Leuciscinae)