Ahersuud (Achondrostoma)
Ahersuud (Achondrostoma), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae). Endeemsed liigid Pürenee poolsaarel. Perekond moodustati 2007. a, eraldades geeniuuringute põhjal liigid kõhrsuude (Chondrostoma) perekonnast.
Perekonnas on 4 liiki (FishBase, 2019):
Achondrostoma arcasii (Steindachner, 1866) (Bermejuala) – bermehuala-ahersuu. Euroopa: Douro jões Põhja-Portugalis ja nii Atlandi ookeani kui ka Vahemerre suubuvates Pürenee poolsaare jõgedes, sh Ebro jões Põhja-Hispaanias. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm (tavapikkus 15 cm). Toitub peamiselt vee-selgrootuist. Seisund: ohustatud.
Achondrostoma occidentale (Robalo, et al., 2005) (Western ruivaco) – lääne-ahersuu. Euroopa: Portugalis Alcabricheli, Sizanro ja Safarujo jõgikondades. Väikesed rannikuojad. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 9,5 cm. Seisund: väga ohustatud.
Achondrostoma oligolepis (Robalo, et al., 2005) (Ruivaco) – ruivako-ahersuu. Euroopa: Portugalis Limia vesikonnast Tornada vesikonnani, teateid ka Hispaania vetest. Rannikujõgedes, jõgede alamjooksudel. Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Pikkus kuni 25 cm (tavapikkus 15 cm). Seisund: pole ohustatud.
Achondrostoma salmantinum Doadrio & Elvira, 2007 (Jarabugo) – duero ahersuu. Euroopa: Hispaanias Huebra, Turones'i ja Uces'i jõgedes ja lisajõgedes (Duero vesikond). Mageveeline, bentopelaagiline, parasvöötmeline. Aeglase vooluga suurtaimerohketes jõgedes, ka hooajalistes ojades. Pikkus kuni 8,1 cm. Seisund: väga ohustatud.
Oktoober, 2019
