Mõrukas, euroopa mõrukas (Rhodeus amarus)
Mõrukas, euroopa mõrukas (Rhodeus amarus), kiiruimne luukala karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karplaste (Cyprinidae) sugukonna paljaslõugsete (Acheilognathinae) alamsugukonna mõrukate (Rhodeus) perekonnast. Inglise european bitterling; saksa Bitterling; soome katkerokala; vene европейский горчак (rahvapäraselt ka горькушка, ольшанка, горчица, гарьва, пацюк, пукасик, синявка). Levinud Kesk- ja Ida-Euroopas ning Väike-Aasia põhjaosas [Läänemere lõunaosa vesikonnas, Musta mere vesikonnas, Kaspia vesikonna lääne- ja lõunaosas, Egeuse vesikonnas Maritza jõgikonnast Struma jõgikonnani, Rhone jõgikonna põhjaosas (Prantsusmaa) ja Drini jõgikonnas (Albaania, Montenegro, Makedoonia)]. Eestis leiti esmakordselt 2018. a juunis Pärnu jõest.
Mageveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,2 cm (tavapikkus 5 cm). Kõrge, külgedelt kokkusurutud keha. Suured soomused. Küljejoon lühike, vaid 5-6 soomuse pikkune. Seljauimes ja ka anaaluimes 3 oga- ja 8-10. Üherealised neeluhambad. Selg rohekas- või tumehall, peaaegu must. Küljed hõbedased, roheka hajuva pikijoonega keha tagapoolel. Uimed hallid. Kudeajal isaste värvus intensiivistub, värvid muutuvad erksaks, uimedele ja kehale tekib punast tooni, ninamikule ilmuvad helmeskobrud. Suguküpseks saabub teisel eluaastal.
Jõgedes, järvedes, ojades ja suurtes tiikides. Tingimuseks kahepoolmeliste limuste olemasolu veekogus. Elab parvena, rühmiti. Hoidub kaldalähedasse taimestiku ja pehme põhjaga (liiv, muda) vette. Toitub veetaimedest ja selgrootuist.
Paljunemisviis on mõrukal eripärane. Kudeajal (aprillist juunini) valib isane kala välja meelepärase kahepoolmelise molluski, kelleks võib olla mõni jõekarp (Unio) või järvekarp (Anodonta), samal ajal tekivad talle pulmavärvid. Alguses tõrjub ta emased isendid väljavalitud limusest eemale, ent kui on ise „küps“, hakkab ta kudemisvalmiduses emast keerulise pulmarituaaliga „oma“ limuse juurde meelitama. Emasel on selleks ajaks arenenud päraku taga paiknevast urogenitaalavast pikk (5-6 cm) torujas muneti. Emane paigutab selle abil marjaterad limuse lõpusekambrisse, isane laseb aga „piima“ limuse hingamisvette. Viljastatud mari areneb limuse kojas, vastsed väljuvad sellest 2-4 nädala pärast.
Seisund: pole ohustatud (liik tervikuna), kuid Saksamaal väga ohustatud ja Austrias ohustatud liigi staatuses.
September, 2019