Takikalad (Yasuhikotakia)
Takikalad (Yasuhikotakia), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi bootsialaste (Botiidae) sugukonnast. Inglise mekong loaches. Kuni 2004. a kuulusid bootsiate (Botia) perekonda, iseseisva perekonnana eraldas nad Maurice Kottelat. Nimetatud jaapani kalateadlase Yasuhiko Taki järgi. Leviala Indo-Hiinas Mekongi, Chao Phraya ja Meklongi vesikondades. 2012. a eraldati perekonnast 2 liiki iseseisva perekonnana kääbusbootsiad (Ambastaia). Osa liike populaarsed akvaariumikalad.
Perekonda on arvatud 7 liiki (FishBase, 2019):
Yasuhikotakia caudipunctata (Y. Taki & A. Doi, 1995) – laiksaba-takikala. Tais ja Laoses Mekongi vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Kiire voolu ja kivise põhjaga mägijõgedes. Rühmiti. Eluviis öine. Pikkus kuni 9 cm. Hall või helepruiun roheka varjundiga, sabavarre juures tume laik.Toitub põhja-selgrootuist. Seisund: pole ohustatud.
Yasuhikotakia eos (Y. Taki, 1972) (Sun loach) – koidu-takikala. Tais, Laoses ja Vietnamis Mekongi, Chao Phraya ja Meklongi vesikondades. Demersalne, troopiline. Pikkus kuni 11 cm. Suurtes ja keskmistes kiire vooluga jõgedes. Eelistab liivast põhja, millel on suuri kive. Looduses hall või helepruun punaka varjundiga, sabavarre juures tume laik. Toitub limustest jt põhjaselgrootuist. Kaubanduslik akvaariumikala. Seisund: pole ohustatud.
Yasuhikotakia lecontei (Fowler, 1937) (Silver loach) – hõbejas takikala. Tais, Laoses ja Kiambodžas Mekongi ja Chao Phraya vesikondades. Demersaalne, troopiline. Kiire voolu ja kivise põhjaga keskmiste ja suurte jõgede alamjooksudel. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 15 cm. Sinakashall, sabavarrel lai tume põiktriip. Toitub põhja-selgrootuist, peamiselt limustest. Kaubanduslik akvaariumikala. Seisund: pole ohustatud.
Yasuhikotakia longidorsalis (Y. Taki & A. Doi, 1995) – pikkuim-takikala. Tais ja Laose lääneosas Mekongi vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Kiire vooluga väikestes jõgedes, ka kärestikes all kivide taga. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 8 cm. Liivakarva, vahel rohekas, kehal peened vaevunähtavad põiktriibud, sabauimel väiksed mustad täpid.
Yasuhikotakia modesta (Bleeker, 1864) (Redtail botia) – punasaba-takikala. Tais, Laoses, Vietnamis ja Kambodžas Mekongi, Chao Phraya ja Meklongi vesikondades. Demersaalne, potadroome, troopiline. Suurtes ja keskmistes enamasti hägusa veega lisajõgedes, ujub ka üleujutatud luhadele. Vihmaperioodil kuderänne väikestesse jõgedesse ja ojadesse. Pikkus kuni 25 cm. Eluviis öine, päeval varjub. Värvus sinakashallist kuni erksiniseni, uimed kollakast tellispunaseni; tabatud ka erkrohelise kehaga isend. Laialdaselt levinud akvaariumikalana. Seisund: pole ohustatud. Seisund: pole ohustatud.
Yasuhikotakia morleti (Tirant, 1885) (Skunk botia) – hiir-takikala (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Tais, Laoses, Vietnamis ja Kambodžas Mekongi, Chao Phraya ja Meklongi vesikondades. Demersaalne, troopiline. Mõõduka vooluga keskmistes ja suuremates jõgedes. Mitmekümnest isendist koosnevate rühmadena. Vihmaperioodil võtab ette pikaajalise kuderände. Ovipaarne. Pikkus kuni 10 cm. Liivakarva, seljal tume pikitriip, sabavarrel põiktriip. Toitub põhjaselgrootuist, eelistab limuseid. Kaubanduslik akvaariumikala. Seisund: pole ohustatud.
Yasuhikotakia splendida (T. R. Roberts, 1995) – ere takikala (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Laose lõuna- ja Tai põhjaosas Mekongi vesikonnas. Nii suurtes jõgedes kui ka väikestes ojades, nii hämuses kui ka selges vees. Eelistab kivipõhja. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 10 cm. Liivakarva, sabavarrel tume põikvööt, anaaluimed ja sabauim kollakiasrohelised mustade triipude ja täppidega. Eluviis öine, päeval varjub kivide alla. Toitub põhjaselgrootuist, eelistab limuseid. Seisund: ohustatud.
September, 2019
