Otsingu tulemused:
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada
Hiinabootsiad (Sinibotia)
Hiinabootsiad (Sinibotia), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi bootsialaste (Botiidae) sugukonnast. Ida-Aasia jõgedes ja ojades; Hiina, Laos, Vietnam, Tai idaosa. Leiavad kasutamist akvaariumikaladena.
Perekonnas on 6 liiki (FishBase, 2019):
Sinibotia longiventralis (J. X. Yang & Y. R. Chen, 1992) – mekongi hiinabootsia. Mekongi vesikonnas Laose põhjaosas, Tai põhjaosas ja Edela-Hiinas Yunnani provintsis. Demersaalne, troopiline. Kivise põhjaga jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 10,6 cm. Eluviis öine, päeval varjub. Omnivoorne: sööb vetikaid ja putukaid.
Sinibotia pulchra (H. W. Wu, 1939) – kaunis hiinabootsia. Lõuna-Hiinas Guangxi provintsis ja Põhja-Vietnamis. Demersaalne, subtroopiline. Mõõduka või aeglase vooluga jõgedes/ojades. Pikkus kuni 10 cm. Väikeste rühmadena. Toitub põhja-selgrootuist.
Sinibotia reevesae (H. W. Chang, 1944) – reevesi hiinabootsia. Leitud vaid Hiinas Sichuani provintsis. Demersaalne, subtroopiline. Aeglase või mõõduka voolu ja liivase-kivise põhjaga jõgedes/ojades. Pikkus kuni 9,5 cm. Eluviis öine, päeval varjub. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikaist.
Sinibotia robusta (H. W. Wu, 1939) – turske hiinabootsia. Hiina lõunaprovintsides (Guangxi, Yunnan) ja Vietnamis. Mage- ja riimveeline, demersaalne, subtroopiline. Keskmise suurusega aeglase voolu ja liivase.kivise põhjaga jõegedes. Pikkus kuni 18 cm. Eluviis öine. Toitub põhja-selgrootuist ja vette langenud putukaist.
Sinibotia superciliaris (Günther, 1892) – kuldvööt-hiinabootsia. Hiinas Sichuani provintsi lääneosas, Guizhou provintsis ja Yunnani provintsis. Demersaalne, subtroopiline. Kiire voolu ja kivise põhjaga keskmise suurusega vooluvetes. Pikkus kuni 16,4 cm. Eluviis öine. Toitub põhja-selgrootuist ja vette langenud putukaist, keda haarab veepinnalt.
Sinibotia zebra (H. W. Wu, 1939) – sebra-hiinabootsia. Hiinas Guangxi provintsis. Demersaalne, parasvöötmeline. Aeglase vooluga jõgedes. Pikkus kuni 14,3 cm. Eluviis väheuuritud.
Pilt puudub
September, 2019
