Ogasilmad (Pangio)
Ogasilmad (Pangio, varem Acanthophthalmus), kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi hinklaste (Cobitidae) sugukonnast. Inglise kuhli loaches, coolie loaches; saksa Dornaugen; soome piikkisilmät. Kõige enam elab ogasilmasid Sunda saartel (16 liiki), samuti on neid India ja Myanmari vetes. Soodes, ojades, tiikides, järvedes, vaiksemates jõelahtedes mudasel või liivasel põhjal põhjale langenud puulehtede, veetaimede ja nende juurte vahel. Neil on angerjalaadne piklik keha, külgedelt veidi kokku surutud. Alahuulel 2-3 paari poiseid. Silmade ees/all ogad, mida kala saab alla lasta või üles tõsta. Pikkus jääb enamasti vahemikku 3-12 cm. Looduses elavad sageli suurte parvedena. Aktiivsemad öisel ajal. Toituvad väikestest vahilaadsetest, ussikestest ja detriidist. Paljusid liike peetakse ilukaladena akvaariumides; seal nad väldivad eredat valgust ja vajavad varjepaiku, toituvad põhjalt, akvaariumis paljunevad harva.
Perekonda kuulub 34 liiki (FishBase, 2019):
Pangio agma (M. E. Burridge, 1992) – konarkiri-ogasilm. Aasia: Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) põhjaosas ja Brunei riigi territooriumil. Soodes ja aeglase vooluga jõekistes ning ojades. Demersaalne. Troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Kollakas, laiade tumedate põiktriipudega.
Pangio alcoides Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – alk-ogasilm. Malaisias Teregganu ja Johori osariikides. Demersaalne, troopiline. Soostunud aladel madalas, tumedas vees. Pikkus kuni 3,9 cm. Hallikaspruun lillaka varjundiga.
Pangio alternans Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 (Borneo kuhli loach) – mahakami ogasilm. Borneo (Indoneesia) idaosas Mahakami vesikonna keskosas. Demersaalne, troopiline. Võrdlemisi kiire vooluga tumedaveelistes metsaojades. Pikkus kuni 3,6 (5?) cm. Keha peenike, kollase võrgustikuga seljal ja külgedel.
Pangio ammophila Britz, Anvar Ali & Raghavan, 2012 – liiva-ogasilm. Indias Karnataka osariigi lõunaosas üksnes Kumaradhara jõe väikeses Subramanya lisajões. Aeglases voolis liivasel põhjal. Väikeste rühmadena. Eluviis öine, päeval kaevub põhja. Pikkus kuni 2,9 cm.
Pangio anguillaris (Vaillant, 1902) – anger-ogasilm. Indohiinas Mekongi ja Chao Phraya veehaarmetes; Malaka poolsaar, Sumatra, Borneo. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 12 cm (tavapikkus 5 cm). Suurtes ja keskmistes jõgedes aeglase vooluga paikades liivasel, mudasel või lehekõdusel põhjal. Ka soodes. Kalda ääres väga madalas vees (5 cm). Enamuse ajast on kaevunud põhja. Akvaariumikala. Tai põhjaosas hinnatud toidukala.
Pangio apoda Britz & Maclaine, 2007 – tista ogasilm. Indias Tista jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Eluviis uurimata.
Pangio atactos H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nikerkiri-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades liivasel ja/või lehekõdusel põhjal. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 5,1 cm.
Pangio bitaimac H. H. Tan & Kottelat, 2009 – nuudel-ogasilm. Sumatral (Indoneesia) Batang Hari jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 9,5 cm.
Pangio borneensis (Boulenger, 1894) – borneo ogasilm. Borneo lääneosas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,3 cm. Taust beež, sellel mustad täpikesed. Eluviis uurimata.
Pangio cuneovirgata (Raut, 1957) – kiilkiri-ogasilm. Malaka poolsaarel Narathiwatist (Tai) kuni Johorini (Malaisia), Sumatral ja Jaava lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, kalda lähedal. Ka soodes. Eelistab turba- liiva- või mullapõhja. Pikkus kuni 6 cm. Selg kollane, kõht valge, seljal ja külgedel 7-12 tumedat sadullaiku. Päeval kaevub põhja. Seisund: pole ohustatud.
Pangio doriae (Perugia, 1892) – doria ogasilm. Malaisia, Indoneesia. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsaojades, ka soodes. Sageli kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Pikkus kuni 9 cm. Metallhall, tumedate täpikestega.
Pangio elongata Britz & Maclaine, 2007 – sale ogasilm. Myanmaris Tenasserimi ja Mitan Chaungi jõgikondades. Mõõduka vooluga ja mudase põhjaga jõgedes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 4,8 cm. Helepruun hallika varjundiga, küljejoone kohal lillakas pikiriba.
Pangio filinaris Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – niitnina-ogasilm. Malaisias Pahangi ja Terengganu osariikide vetes. Metsajõgedes, ka soodes., Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 3,8 cm. Roosakaspruun.
Pangio fusca (Blyth, 1860) – tõmmu ogasilm. Salweeni ja Mekongi vesikonnad Tais ja Myanmaris, ka Malaka poolsaarel. Mõõduka vooluga metsajõgedes. Pikkus kuni 8 cm.
Pangio goaensis (Tilak, 1972) (Indian coolie-loach) – goa ogasilm. Indias Goa ja Kerala osariikide jõgedes. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga väikestes jõgedes, kalda läheduses. Pikkus kuni 3,1 cm.
Pilt puudub
Pangio incognito Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – sarawaki ogasilm. Kalimantani saarel Sarawaki osariigi (Malaisia) lõunaosas. Demersaalne, troopiline. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka soodes. Pikkus kuni 3 cm.
Pangio kuhlii (Valenciennes, 1846) (Kuhli loach, coolie loach) – kuhli ogasilm. Vt artiklit Kuhli ogasilm
Pangio lidi Hadiaty & Kottelat, 2009 – roots-ogasilm. Borneo saarel (Indoneesia) Makahami jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,7 cm. Pikk ja peenike. Eluviis väheuuritud.
Pangio longimanus Britz & Kottelat, 2010 – kribu-ogasilm. Leitud Laose keskosast Mekongi jõe lammilt. Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Eluviis uurimata.
Pangio longipinnis (Menon, 1992) – pikkuim-ogasilm. Indias Karnataki osariigi veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,2 cm. Liivase põhjaga seisuvetes. Eluviis uurimata.
Pilt puudub
Pangio lumbriciformis Britz & Maclaine, 2007 – liimuk-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy piirkonna vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Andmed vähesed.
Pilt puudub
Pangio malayana (Tweedie, 1956) – malai ogasilm. Kalimantani saarel Malaisias ja Indoneesias. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka järvedesse ja soodesse. Eluviis öine, päeval varjub.
Pangio mariarum (Inger & P. K. Chin, 1962) – maria ogasilm. Kalimantani saare põhjaosas. Troopiline, demersaalne. Pikkus kuni 6,5 cm. Eluviis väheuuritud.
Pangio muraeniformis (de Beaufort, 1933) – mureen-ogasilm. Malaka poolsaar (Malaisia), Indoneesia ja Singapur. Mage- ja riimveeline, demersaalne, troopiline. Happelise vee ja aeglase vooluga madalates metsaojades, rühmadena kalda ääres puujuurte vahel. Pikkus kuni 3,6 cm (teisal 8 cm).
Pangio myersi (Harry, 1949) (Giant kuhli loach) – myersi ogasilm. Aasias Mekongi vesikonnas ja Tai kaguosa veekogudes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 10 cm. Peamiselt aeglase vooluga metsajõgedes, ujub ka soodesse, samuti leidub teda järvedes ja tiikides. Eelistab liiva-, turba- või mullapõhja. Peitub võimalusel poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Kehal tume- ja helepruunid põikvöödid, kehakujult teistest ogasilmadest töntsakam. Populaarne akvaariumikala. Seisund: pole ohustatud.
Pangio oblonga (Valenciennes, 1846) (Java loach) – kaneel-ogasilm. Vietnami, Laose, Kambodža, Tai, Malaisia ja Indoneesia veekogudes. Teateid ka Indiast, Myanmarist ja Bangladeshist. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga jõgedes ja ojades, ka metsajärvedes ja tiikides. Hoidub rühmadena kalda lähedusse. Võib kaevuda põhja (liiv, turvas, muld) või varjuda kivide ja rägu alla. Pruunikas-lillakas, kõht heledam. Levinud akvaariumikala, tuntud ka ingliskeelsete nimedega black kuhli, chocolate kuhli, cinnamon loach.
Pangio pangia (F. Hamilton, 1822) (Pangia coolie loach) – pangia-ogasilm. India, Bangladeshi ja Myanmari vetes. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,5 cm. Aeglase voolu ja liivase põhjaga jõgedes ja ojades, peamiselt metsaaladel. Eluviis öine, päeval varjub. Sarnaneb kaneel-ogasilmaga, kellest erineb tömbi ninamiku, ühe paari poiste ja ümara sabauime poolest.
Pangio piperata Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – piparkiri-ogasilm. Tai lõunaosa, Malaka poolsaar, Sumatra saar ja Kalimantani saar (Sarawak). Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,2 cm. Aeglase vooluga metsajõgedes, ka järvedes ja soodes. Tihti kalda ääres puujuurte vahel. Eluviis öine, päeval varjub. Värvus varieerub olenevalt elupaigast.
Pangio pulla Kottelat & K. K. P. Lim, 1993 – tume ogasilm. Kalimantani saare keskosas Mentaya jõe vesikonnas. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 6,1 cm. Tumedaveelistes mõõduka või ka kiire vooluga jõgedes ja ojades.
Pilt puudub
Pangio robiginosa (Raut, 1957) – läänejaava ogasilm. Jaava saare lääneosas (Indoneesia). Demersaalne, troopiline. Suurim pikkus määramata. Kollasel kehal tumedad sadullaigud, mis ulatuvad vaid küljejooneni.
Pangio semicincta(Fraser-Brunner, 1940) (Half banded kuhliii loach) – poolvööt-ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Aeglase vooluga ojades, soodes, tiikides, järvedes. Liivasel, turbasel või mullasel põhjal. Kaevub poolveeliste taimede juurte vahele. Elab rühmadena. Väga sarnane kuhli ogasilmaga, kuid põikvöödid ulatuvad vaid küljejooneni või sellest natuke madalamale.
Pangio shelfordii (Popta, 1903) (Borneo loach) – shelfordi ogasilm. Malaka poolsaarel, Sumatra ja Kalimantani saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 8 cm. Mudase põhjaga ja lehekõduga metsaojades/jõgedes.
Pangio signicauda Britz & Maclaine, 2007 – kirisaba-ogasilm. Myanmari põhjaosas Ayeyarwaddy vesikonnas. Demersaane, troopiline. Pikkus kuni 4,2 cm. Aeglase vooluga rohke taimestikuga vooluvetes.
Pilt puudub
Pangio superba (T. R. Roberts, 1989) – kaunis ogasilm. Kalimantani ja Sumatra saartel. Demersaalne, troopiline. Pikkus kuni 5,1 cm. Aeglase voolu ja mudase/lehekõduse põhjaga metsajõgedes/ojades. Sarnaneb kuhli ogasilmaga.
September, 2019
Vaata lisaks:
Kuhli ogasilm (Pangio kuhlii)Hinklased (Cobitidae)