Raid (Raja)
Raid (Raja), kõhrkalade perekond railiste (Rajiformes) selts irailaste (Rajidae) sugukonnast. Hispaania rayas; veneромбовые скаты. Põhjaelulised, suurte rombikujuliste rinnauimedega. Saba on kehakettast lühem. Ninamik tihke, paindumatu. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Pikkus kuni 180 cm. Atlandi, India ja Vaikses ookeanis kuni 1600 m sügavusel. Paljunevad munakapslite abil.
Perekonda kuulub 24 liiki (FishBase, 2019):
Raja ackleyi Garman, 1881 (Ocellate skate) – silmikrai. Lääne-Atlandi keskosas Floridast (USA) kuni Yucatanini (Mehhiko). Mereveline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 32-384 m. Pikkus kuni 51 cm. Pealt kollakaspruun tumedate ja heledate täppidega, kummalgi rinnauimel silmlaik; alt valge. Töönduslikult ei püüta.
Silmikrai
Raja africana Capapé, 1977 (African skate) – aafrika rai. Ida-Atlandis Tuneesia ja Mauritaania vetes. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas sügavustel 50-400 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt pruun, silmlaiguga kummalgi rinnauimel. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Töönduslikult ei püüta.
Aafrika rai
Raja asterias Delaroche, 1809 (Mediterranean starry ray) – vahemere rai. Ida-Atlandis: endeemne liik Vahemeres, kuid esineb puhuti ka Gibraltari väinas, Maroko põhjavetes ja või sattuda ka Mauritaania vetesse. Mereveeline, demersaalne, Mandrilava rannikulähedases piirkonnas sügavustel 2-343 m. Pikkus kuni 70 cm. Kahvatupruun, jämedakoelisel tumedal taustal hajutatud heledad täpid, alapool valge. Toitub bentosest. Sigib suvest varasügiseni, emaste viljakus kuni 100 muna. Töönduslikult ei püüta. Seisund: ohulähedane.
Vahemere rai
Raja bahamensis Bigelow & Schroeder, 1965 (Bahama skate) – bahama rai.Lääne-Atlandi keskosas Bahama saarte ja florida (USA) vetes. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrinõlva ülemises osas 388-412 m sügavusel. Pikkus kuni 54 cm. Töönduslikult ei püüta.
Bahama rai
Raja brachyura Lafont, 1873 (blonde ray) – valgetäpp-rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest kuni Madeira ja Rio de Oroni (Lääne-Sahara), sh ka Iiri meres, Põhjameres, La-Manche's ja Vahemeres. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 10-380 m (enamasti kuni 150 m). Eelistab kivist või kivist/liivast põhja. Pikkus kuni 125 cm. Kollakaspruun, keha servadel palju väikesi tumedaid täppe, mis mõnikord ümbritsevad üksikuid heledaid laike, alapool valge. Noored toituvad peamiselt kirpvähilistest, täiskasvanud isendid kaladest. Mõningane püügihuvi: 2005-2011. a väljapüük vahemikus 123-2028 t (Inglismaa, Portugal, Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa, Island). On ka huvikalastuses püügikalaks. Seisund: ohulähedane.
Valgetäpp-rai
Raja cervigoni Bigelow & Schroeder, 1964 (Finspot ray) – venetsueela rai. Lääne-Atlandi keskosas Kolumbia põhjavetes, Venetsueela, Moliivia, Trinidadi ja Tobago vetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 30-180 m. Pikkus kuni 50 cm (tavapikkus 30 cm). Töönduslikult ei püüta. Suure kalastuskoormuse tõttu piirkonnas on seisund hinnatud ohulähedaseks.
Raja clavata Linnaeus, 1758 (thornback ray) – ogarai. Ida-Atlandis ja India ookeani edelaosas: Islandist kuni Madagaskarini, sealhulga Vahemeres (ka Mustas meres ja Aasovis). Mereveeline, demersaalne, sügavustel 5-1020 m. Pikkus kuni 139 cm (tavapikkus 85 cm), mass kuni 18 kg, eluiga kuni 15 a. Toitub põhja-selgrootuist, samuti pisikaladest. Värvusmuster muutlik, kuid selles pole selgeid suuri laike; alapool valge, paljudel keha servade pool hallikas. Keha ülapoolel rohkesti ogasid. Püütakse töönduslikult: väljapüük 2000-2011. a vahemikus 1263-5083 t (Suuremad püüdjad Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal ja Kreeka).
Ogarai
Raja eglanteria L. A. G. Bosc (Clearnose Skate) – klaasnina-rai. Lääne-Atlandis Massachusetsist Florida (USA) lõunaosani, samuti Mehhiko lahe lõunaosas. Mere- ja riimveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 0-330 m (enamasti 0-50 m). Eelistab pehmet merepõhja. Pikkus kuni 84 cm. Pealt pruun või hall tumedate joonte ja täppidega, alt valge. Toitub limustest, vähilaadsetest ja pisikaladest. Mõningane püügihuvi; liha kasutatakse söödana kalpüügil. Liik ei ole ohustatud.
Klaasnina-rai
Raja equatorialis Jordan & Bollman, 1890 (Equatorial skate) – ekvatoriaalrai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kosatriikast kuni Peruunu, sealhulgas ka Galapagose saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 20-200 m. Pikkus kuni 50 cm (teistel andmetel kuni 88 cm). Püügihuvi puudub.
Ekvatoriaalrai
Raja herwigi G. Krefft, 1965 (Cape Verde skate) – roheneeme rai. Endeemne liik Lääne-Atlandi keskosas Roheneemesaarte juures. Mereveeline, demersaalne, Mandrilaval- ja nõlval sügavustel 55-102 m. Pikkus kuni 50 cm. Mõlemal pool saba rööpsed ogaread. Pealt pruun, silmalaikudega rinnauimedel. Püügihuvi puudub.
Roheneeme rai
Raja maderensis R. T. Lowe, 1838 (Madeiran ray) – madeira rai. Endeemne liik Ida-Atlandis Madeira saarestikus; võimalik, et ka Assori saarte juures. Mereveeline, batüdemersaalne, mandrilaval ja -nõlval sügavustel 150-500 m. Pikkus kuni 80 cm. Pealt tumepruun ebaühtlaste heledate täppidega, alt valge; kuid ninamik ja tiibade ääred hallikad. Suured ogad ulatuvad peaosast esimese seljauimeni. Toitub põhjaloomastikust. Mõningane püügihuvi. Seisund: ohustatud.
Madeira rai
Raja microocellata Montagu, 1818 (small-eyed ray) – peentäpp-rai.Ida-Atlandis Indglismaast ja Iirimaast kagusse kuni Riro de Oroni Lääne-Saharas; eksikülalistena ka Vahemeres ja Põhjameres.Mereveeline, demersaalne, kuni 100 m sügavusel. Eelistab liivapõhja. Pikkus kuni 87 cm, mass kuni 4,5 kg. Hallikas, oliivroheline või helepruun, „tiibade“ servadel peened heledad pikitriibud; alapool valge. Noored isendid toituvad vähilaadsetest, täiskasvanud peamiselt kalast. Mõningane püügihuvi (Inglismaa, Prantsusmaa), väljapüük 2003-20112. a vahemikus 13-334 t.
Peentäpp-rai
Raja miraletus Linnaeus, 1758 (brown ray) – peegelrai. Ida-Atlandis Portugali põhjaosast ja Vahemerest kuni Madeira ja LAVini. Teateid ka Kanaari saartelt, samuti India ookeani loodeosast. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel 17-462 m (tavaliselt 50-150 m). Pikkus kuni 63 cm (tavapikkus 35 cm). Keha kollakast punakaspruunini, kummagi „tiiva“ aluse keskosas kahvatusinise, tumesinise ja kollakasoranžiga piiristatud laik; altpoolt valge. Toitub vähilaadsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Sihipäraselt ei püüta, tabatakse kaaskalana. Liha kasutatakse inimtoiduks.
Peegelrai
Raja montagui Fowler, 1910 (spotted ray) – täpiline rai. Ida-Atlandis Shetlandi saartest, Põhjamere lõunaosast ja Läänemere lääneosast (Taani väinadest) kuni Mauritaaniani, sealhulgas Vahemere lääneosas Tuneesia ja Lääne-Kreekani. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnas ja mandrilava rannapoolses osas sügavustel 8-530 m (tavaliselt 100-500 m). Pikkus kuni 83,5 cm (tavapikkus 50 cm). Kahvatupruunikal taustal rohkesti väikesi tumedaid laike, mis ei ulatu „tiibade“ servani, paljudel kummalgi rinnauimel ka hele, katkendliku tumeda vöödiga ümbritsetud laik; altpoolt valge. Elektritundlik, suudab ka ise genereerida nõrga elektrivälja. Toitub peajalgsetest, luukaladest, hulkharjasussidest. Püügikala (Prantsusmaa, Portugal, Belgia jt); väljapüük 2000-2011 vahemikus 625-1563 t. Liha kasutatakse inimtoiduks. Liik ei ole ohustatud.
Täpiline rai
Raja parva Last & Séret, 2016 (African brown skate) –aafrika pruunrai. (Hiljuti avastatud liik, ametliku eestikeelse nimeta, siinkohal nimetatud aafrika pruunraiks Kalapeedia toimetaja poolt). Ida-Atlandi keskosas Kibeeria, Senegali ja Angoola vetes. Mereveeline, betnopelaagiline, kuni 27 (?) m sügavusel. Pikkus kuni 41,1 cm.
Aafrika pruunrai holotüüp (isane)
Raja pita Fricke & Al-Hassan, 1995 (pita ray) – pita-nöbirai (ka Okamejei pita). Taksonoomiline staatus insertae sedis (ebakindla paigutusega). India ookeani lääneosas, ainus isend on tabatud Pärsia lahe põhjaosas Iraagi vetes 15 m sügavuselt. Pikkus 46 cm.
Pita-nöbirai
Raja polystigma Regan, 1923 (speckled ray) – tähnikrai. Endeemne liik Vahemere lääneosas, tavalisem Aafrika rannikul. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 100-400 m. Eelistab pehmet põhja. Pikkus kuni 60 cm. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. „Tiibadel“ silmatorkav tumeda keskosa ning äärealaga laik. Püügihuvi puudub. Liik ei ole ohustatud.
Tähnikrai
Raja radula Delaroche, 1809 (rough ray) – tömpkoon-rai. Ainult Vahemeres, peamiselt selle idaosas Baleaari saarte ümbruses kuid eksikülalistena võivad sjõuda ka Gibraltari väina ja Maroko põhjarannikule. Mereveeline, demersaalne, rannapiirkonnast mandrinõlva ülaosani kuni 300 m sügavusel (tavaliselt kuni 40 m). Pikkus kuni 70 cm. Hallikaspruunil taustal ebakorrapärased tumedad vöödid ning täpid, „tiibadel“ väike, kuid silmatorkav laik, altpoolt enamasti valge, „tiivaservad“ hallid. Sigib igal aastaajal, enamasti siiski hiliskevadel või suvel. Toitub põhjaloomaderst. Mõningane püügihuvi. Seisund: eriti ohustatud.
Tömpkoon-rai
Raja rondeleti Bougis, 1959 (Rondelet's ray) – Rondelet'i rai. Vahemeres Prantsusmaa rannikult kuni Genova laheni (Itaalia). Mereveeline, demersaalne. Pikkus kuni 40 cm.
Rondelet'i rai
Raja rouxi Capapé, 1977 – guinea rai. Liik on tuntud vaid mõne isendi põhjal, mis on tabatud Mauritaania vetes Guinea lahest. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval ja mandrinõlva ülemises osas kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm.
Guinea rai
Raja straeleni Poll, 1951 (spotted skate) – präänikrai. Ida-Atlandis Rio de Orost (Lääne-Sahara) kuni LAVi veteni. Mereveeline, demersaalne, okeanodroomne, sügavustel 80-800 m (tavaliselt 100-300 m). Pikkus kuni 70 cm. Teostab hooajalisi rändeid, suvel on rannale lähemal, talvel sügavamas vees. Pealt hall või hallikaspruun, kaetud mustade täppide ja ogadega, vahel kehal ka silmlaigud; alt valge. Võrdlemisi jäme saba. Toitub vähilaadsetest ja luukaladest. Püütakse mõnevõrra töönduslikult, on ka huvipüügikalaks. „Tiibasid“ kasutatakse inimtoiduks. Toitub peamiselt krevettidest, sööb ka luukalu. Vähene püügihuvi. Liha kasutatakse söödana kalapüügil.
Präänikrai
Raja texana Chandler, 1921 (Roundel skate) – texase rai. Lääne-Atlandi keskosas Floridas (USA) ja Mehhiko lahes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-183 cm. Pikkus kuni 53 cm. Pealt šokolaad- või kohvipruun, ninamik poolenisti läbipaistev.
Texase rai
Raja undulata Lacépède, 1802 (undulate ray) – laineline rai. Ida-Atlandis Briti saartest kuni Senegalini, sealhulgas ka Vahemeres ja Kanaari saartel. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 50-200 cm. Eelistab peeneteralise settega põhja. Pikkus kuni 100 cm. Kollakast hallikaspruunini, jämedakoeline valgete täppide ridadest ja tumedatest joontest muster järgib „tiibade“ kontuuri; alapool valge. Toitub peamiselt vähilaadsetest. Mõningane püügihuvi, kasutatakse inimtoiduks. Seisund: eriti ohustatud.
Laineline rai
Raja velezi Chirichigno, 1973 (Velez ray) – Velezi rai. Vaikse ookeani idaosas Kalifornia lahest ja Kostariikast kuni Kolumbia ja Peruuni. Mereveeline, demersaalne, mandrilaval sügavustel 35-300 m (tavaliselt 35-140 m). Pikkus kuni 83 cm (tavapikkus 60 cm). Sööb vähilaadseid, hulkharjasusse ja kalu. Püügihuvi puudub.
Velezi rai
Juuni, 2019