Pakssabaraid (Trygonoptera)
Pakssabaraid (Trygonoptera), kõhrkalade perekond kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi jämesabarailaste (Urolophidae) sugukonnast. Endeemsed liigid Austraalia rannavetes. Aeglased põhjakalad.
Perekonda kuulub 6 liiki (FishBase, 2019):
Trygonoptera galba Last & Yearsley, 2008 (Yellow shovelnose stingaree) – kollane pakssabarai. Endeemne liik India ookeani idaosas Lääne-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, bentopelaagiline, sügavustel 100-210 m. Pikkus kuni 39,4 cm. Esimene isend tabati uurimispüügil 1981. a. Saba lühike, sabavarre alguses hambuline astel. Isasel lühikesed ja jämedad pterügopoodid. Soomused puuduvad. Pealt ühtlaselt kollane või kollakaspruun, alt valge.
Kollane pakssabarai
Trygonoptera imitata Yearsley, Last & M. F. Gomon, 2008 (Eastern shovelnose stingaree) –ida-pakssabarai. Endeemne liik Kagu-Austraalia vetes. Mereveeline, bentopelaagiline, kuni 120 m sügavusel. Pikkus kuni 79,3 cm. Sabavarrel 2 hambulist astelt, nahk soomusteta. Pealt ühtlaselt kollane kuni hallikaspruun, äärtest heledam, täiskasvanul võivad olla mustad ja beežid täpid. Toitub peamiselt hulkharjasussidest, kaevab põhja augukesi. Sünnitab kuni 7 järglast. Inimtoiduks ei püüta. Seisund: ohulähedane.
Ida-pakssabarai
Trygonoptera mucosa Whitley, 1939 (Western shovelnose stingaree) – lääne-pakssabarai. Endeemne liik Kagu-Austraalia rannikuvetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 40 m sügavusel liivasel ja veetaimedega põhjal. Pikkus kuni 44 cm. Sabavars ovaalse läbilõikega, lehtjas sabauim, sabavarrel hambuline oga. Pealt hallist kollakaspruunini, saba tume. Vahel kaetud tumedate ja heledate tähnidega. Talub madalat hapnikusisaldust vees. Toitub peamiselt hulkharjasussidest. Sünnitab 1, harva 2 järglast. Liik ei ole ohustatud.
Lääne-pakssabarai
Trygonoptera ovalis Last & M. F. Gomon, 1987 (Striped stingaree) – ovaal-pakssabarai. Endeemne liik Edela-Austraalia rannavetes. Mereveeline, riffi-eluline, sügavustel 4-43 m. Liivarandades, kaljurahude juures, rohusel põhjal. Pikkus kuni 61 cm. Saba kehakettast natuke lühem. Sabavars ovaalse läbilõikega, sabauim lehtjas. Sabavarrel väike seljauim ja kohe selle taga hambuline astel. Nahk ilma soomusteta. Pealt hallist hallikaspruunini, saba tume. Silmade ümber tume „mask“. Alt hele, äärtelt tumedam. Teiste raidega võrreldes üsna liikuv, libiseb kiiresti piki kaljusid ja vetikatihnikutes. Inimtoiduks ei kasutata. Liik ei ole ohustatud.
Ovaal-pakssabarai
Trygonoptera personata Last & M. F. Gomon, 1987 (Masked stingaree) – mask-pakssabarai. Endeemne liik Edela-Austraalia rannavetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 70 m sügavusel. Pikkus kuni 47 cm. Saba kehakettast lühem. Sabavars ovaalse läbikõikega, sabauim lehtjas. Sabavarrel suur seljauim, kohe selle taga hambuline astel. Pealt hallist kollakas-pruunini, silmade ümber tume „mask“. Alt hele, äärtest tumedam. Toitub peamiselt hulkharjasussidest ja vähilaadsetest, „kaevandab“ põhjast toitu. Sünnitab 1-2 järglast. Inimtoiduks ei kasutata. Liik ei ole ohustatud.
Mask-pakssabarai
Trygonoptera testacea J. P. Müller & Henle, 1841 (Common stingaree) – tellispruun pakssabarai. Endeemne liik Ida-Austraalia rannavetes. Mere- ja riimveeline, demersaalne, sügavustel kuni 135 m (tavaliselt kuni 60 m). Eelistab liivapõhja ja kaljurahude lähedust, vahel siseneb estuaaridesse. Pikkus kuni 47 cm. Saba kehakettast lühem, ovaalse läbilõikega, tipneb lehtja sabauimega. Sabavarre keskel suur hambuline astel. Nahk ilma soomusteta. Pealt ühtlaselt pruun või hallikas, äärtelt heledam, selja- ja sabauimel tume ääris. Alt hele, vahel äärtel tume triip. Toitub peamiselt hulkharjasussidest, samuti vähilaadsetest. Sünnitab tavaliselt 2 järglast. Inimtoiduks ei kasutata. Liik ei ole ohustatud.
Tellispruun pakssabarai
Mai, 2019
