Kääbuskašelott (Kogia breviceps), mereimetaja vaalaliste (Cetacea) seltsi hammasvaalaliste alamseltsi kääbuskašelotlaste (Kogiidae) sugukonna kääbuskašelottide perekonnast. Inglise pygmy sperm whale; saksa Zwergpottwal; soome kääpiokaskelotti; vene карликовый кашалот, кашалот-пигмей. Maailmamere soojades ja mõõdukalt soojades vetes. Kohatakse harva, arvukus teadmata. Vangistust ei talu. Jälgitud Põhja-Atlandi idaosas Iirimaast ja Hollandist Madeira ja Kanaari saarteni ja lääneosas Kanadast Kuubani. Kohatud ka Lõuna-Atlandis, India ja Vaikses ookeanis. Suvisel ajal võib esineda rändeid Jaapani merre ja Kuriili saarte lõunaveteni.
Hoidub kallastest kaugemale ja on märkamatu eluviisiga, veepinnale tõuseb aeglaselt ja ettevaatlikult. Haruharva hüppab veest püstloodis välja. Ehmudes laseb välja pilve tumepunast vedelikku. Elab kas üksinda, paarina või 3-6 isendist koosnevas parves. Toitub peamiselt peajalgsetest, harvemini kaladest, krabidest või krevettidest, kelle järele võib sukelduda väga sügavale.
Pikkus 2,4-3,3 m, mass 300-400 kg, isased emastest suuremad. Võrreldes kašelotiga sarnaneb kehakujult rohkem delfiinidega; pea suhteliselt väike (15% kehapikkusest). Laubal spermotseedipadjand. Selg ja uimed tumedad; kõht hele, roosaka varjundiga, suuõõs roosa. Tiinus kestab 9-10 kuud, 1 järglane.
Mai, 2019