Narval (Monodon monoceros)

Narval (Monodon monoceros), mereimetaja vaalaliste (Cetacea) seltsi hammasvaalaliste alamseltsi narvallaste (Monodontidae) sugukonnas, perekonna ainuliik. Inglise narwhal, narwhale; soome sarvivalas; vene нарвал. Nimi pärineb islandi keelest ja on seotud vaala nahavärviga: na r'laip' + vhal 'vaal' = laipvaal, vaalalaip. Leviala Põhja-Jäämeres ja Atlandi põhjaosas, kõige suuremal määral Kanada idarannikust Gröönimaa läänerannikuni. Suvisel ajal hoiduvad sügavale ning liiguvad kuni 85^o p.l., talvisel ajal ületavad lõunasuunas harva 70^o p.l., kuid vahel jõuavad siiski kuni Inglismaa ja Hollandi veteni, Murmanski randadeni, Valgesse merre või Beringi saare vetesse.

Narvali levila

Liigi kõige iseloomulikumaks tunnuseks on isaste narvalite võhk – pikaks piigiks kujunenud ja spiraalselt keedunud vasem ülahammas. Narvalil on vaid 2 ülahammast, vasemast saab isasel võhk, parempoolne jääb igemesse. Vahel harva (umbes igal 500-ndal) areneb ka paremast hambast võhk; haruharva areneb 1 või 2 võhka ka emastel isenditel. Võhk võib olla kuni 2,7 m pikkune (tavaliselt kuni 2 m) ja kaaluda kuni 10 kg. Võhk on tugev, ent samas paiduv. Võha murdumisel uut asemele ei kasva. Võha otstarve ei ole päriselt selge – arvatakse, et see on vaid vägevusmanuseks isaste omavahelises konkurentsis (nagu nt lõvil lakk). On ka oletatud, et võhk võib olla sensoorseks organiks, mille abil loom tajub vee temperatuuri, rõhumuutusi, vee keemilist koostist jms: 2005. a tuvastati elekronmikroskoobi abil, et võha miljonites mikrotorukestes paiknevad närvilõpmed. 2017. a õnnestus WWF uurijatel salvestada video sellest, kuidas narval jahti pidades lööb oma saaki võhaga justnagu nuiaga.

Narvalite pikkus jääb 3,6 ja 6,2 m vahele; isased keskmiselt 4,7 m, emased kuni 4 m. Täiskasvanud isane kaalub umbes 1,6 tonni, emane harva üle 900 kg. Eluiga võib ulatuda üle 50 a. Vangistust ei talu (erinevalt teisest narvallasest valgevaalast).

Pea on ümar, suure laubapadjandiga, seljauim puudub, suu väike. Kehakujult sarnane valgevaalaga. Täiskasvanud isenditel on heledal kehal hallikas-ruuged tähnid, mis omavahel vahel ka kokku sulanduvad.

Narval toitub peajalgsetest, vähesemal määral vähilaadsetest ja kaladest. Toiduotsingul sukeldub kuni 1 km sügavusele. Vaenlasteks on jääkarud, kašelotid ja polaarhaid. Elab üksikuna või 6-10 isendist elava rühmana: rühmad koosnevad kas täiskasvanud isastest või järglastega emastest. Rühmades on narvalid üsna „jutukad“: nad teevad vilistavaid, oigavaid, ümisevaid, mulksuvaid, kriuksuvaid jms häälitsusi. Minevikus on narvalid moodustanud ka sadadest või tuhandetest isenditest koosnevaid parvi. Emane toob 1 (harva 2) järglase ilmale 2-3 aasta tagant, tiinus kestab 14-15 kuud.

Minevikus kasutasid põhjarahvad (sh eskimod) narvali liha toiduks, rasva lambiõliks, sooli nööride valmistamiseks, võhka tarbe- ja iluesemete nikerdamiseks.

Mai, 2019

Vaata lisaks:

Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
Valgevaal (Delphinapterus leucas)
Narvallased (Monodontidae)