Punn (und)
Punn, ankurdamata unna tüüp, mida kasutatakse esmajoones Lõuna-Eesti järvedel. Punnikehaks on 7–8 cm pikkune ja 2–2,5 cm läbimõõduga vahtplastist või korgist silindrike, millele keritakse vastavalt veekogu sügavusele kümme kuni kakskümmend meetrit tamiili või kapronnööri. Et nöör paremini punnil püsiks, peaks silindrike olema keskelt pisut nõgus. Nööri üks ots kinnitub selle silindrikujulise pooli ümber ja teises otsas on tal konks. 15–20 cm konksust kõrgemal asetseb raskus, mis ei pruugi olla suurem kui 20 g.
Punni rakenduses on erinevusi olenevalt sellest, kas seda kasutatakse angerja, haugi, koha või ahvena püügiks. Angerjapüügil on eelistatum kapronnöör ja jäigalt kinnitatud tina. Teiste kalade püügil võiks tina olla libisev, õngenööriks aga tamiil. Haugipunni puhul kasutatakse ka traadist või kevlarist lipsu.
Punn on mõeldud püügiks eelkõige seisuvees, järvedes. Angerjapüügil lastakse sööt põhjale ning punn jääb veepinnale ulpima. Teiste kalade püügil tõstetakse konks kõrgemale ning tamiilipikkuse piiramiseks kasutatakse kummirõngast, mille alt väike tamiiliaas läbi pannakse.
Punn on eriti passiivne püügivahend. Võtmist pole punni puhul kaugemalt näha ja lähedaltki saab sellest tihtipeale aru vaid selle järgi, kas õngenöör on punnilt maha keritud või mitte. Loota tuleb sellele, et kala neelab sööda alla, mingist haakimisest ei ole juttu. Seetõttu tuleb kasutada üheharulist ja suhteliselt väikest konksu.
Punnist veelgi lihtsamaks püügivahendiks on und, mille puhul õngenöör keritakse 0,3 liitrise plastpudeli peale.
Allikas: V. Koržets, Õngitsemine+
Mai, 2019