Uisk
Lihtsa raapurjestusega ühemastiline lahtine veesõiduk, mille pikkuse ja laiuse suhe oli esiajal vähemalt 4:1. Uisu vastupidavuse lööklainetuses tagas painduv puuliitmike konstruktsioon. Kaldutakse arvama, et uisk pärineb läänemeresoomlastelt. 16. sajandil arenes uisk kõrgema parda ja laiema kerega rannasõiduveolaevaks, mis mahutas kuni 40 inimest ja 8 hobusevankrit. Tuntuimad uisud olid Eesti saarte ja mandri vahelise ühenduse pidamiseks ehitatud lahtised kuni 20 meetri pikkused purjekad, mis olid kasutusel kuni 20. sajandi teise kümnendini. Soomes oli tuntud nime all uisko; Venemaal Novgorodi lamedapõhjalised jõelaevad nime all ушкуй. Mereleksikon, Vikipeedia.
Mai, 2019