Viuraid (Aetomylaeus)
Viuraid (Aetomylaeus), kõhrkalade perekond kotkasrailiste (Myliobatiformes) seltsi kotkasrailaste (Myliobatidae) sugukonnast. Pärast 2016 a revisjoni kuulub perekonda 7 liiki. Siia on paigutatud ka 2 liiki, kes varasemalt kuulusid sõnnraide (Pteromylaeus) perekonda ja suhteliselt uus, 2015. a kirjeldatud viuraide liik.
Rinnauimad on peaga kokku kasvanud ja moodustunud „tiivad“ mille abil viuraid ujuvad. Kehakuju pealtvaates rombikujuline. Ninamik iseloomulikult lame ja moodustab koos selle külge kasvanud rinnauimedega nö pardinoka. Silmade taga hingatsid. Peenike saba kehakettast märksa pikem. Mõne liigi puhul sabal mitu mürgiastelt. Kõhupoolel suu, sõõrmed ja 5 paari lõpusepilusid. Munastsünnitajad. Laius kuni 240 cm.
Aetomylaeus asperrimus (C. H. Gilbert, 1898) (Rough eagle ray) – kare sõnnrai. Vaikse ookeani idaosas Panama ja Galapagose saarte rannavetes. Mereveeline, demersaalne, kuni 50 m sügavusel. Laius kuni 79 cm. Andmed vähesed.
Kare sõnnrai
Aetomylaeus bovinus (É. Geoffroy Saint-Hilaire, 1817) (Bull ray) – harilik sõnnrai. Ida-Atlandis Portugalist ja Marokost kuni Angoolani, sealhulgas Vahemeres, Madeira ja Kanaari saarte vetes; ka Saldanha lahest Natali piirkonnani (LAV) ja Mosambiigi lõunapoolsetes vetes. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, sügavustel 10-150 m, vahel sisenevad laguunidesse ja estuaaridesse. Ketta laius kuni 222 cm, tavapärane 150 cm, mass kuni 116 kg. Saba kehakettast märksa pikem Ninamik kolmnukse kujuga, lapik. Pealt helepruun hallikassiniste põikvöötidega. Toitub krabidest, krevettidest, kõhtjalgsetest ja erinevatest limustest. Sünnitab 3-7 järglast. Paiguti püütakse sihipäraselt, liha peetakse maitsvaks.
Harilik sõnnrai
Aetomylaeus caeruleofasciatus W. T. White, Last & Baje, 2015 (Blue-banded eagle ray) – sinivöödik-viurai (nimetatud sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Hiljuti (2015) kirjeldatud endeemne liik Austraalia põhjarannikul ja Paapua Uus-Guinea lõunarannikul. Mereveeline, pelaagilis-neriidne, sügavustel 10-117 m. Laius kuni 59,2 cm, üldpikkus kuni 98,8 cm. Saba kehakettast pikem. Astlaid sabal ei ole. Pealt rohekas või kollakaspruun kahvatusiniste põikvöötidega. Andmed vähesed.
Sinivöödik-viurai
Aetomylaeus maculatus (J. E. Gray, 1834) (Mottled eagle ray) – kirju viurai. India ja Vaikses ookeanis Indiast Hiinani ja Indoneesias. Mere- ja riimveeline, rifisüsteemne, sügavustel 1-18 m. Üldpikkus kuni 200 cm. Lai ja pikenenud pea. Sabavars ilma astlateta. Pealt hallikas või pruun põikridadesse koondunud heledate tähnikestega. Sünnitab kuni 4 järglast. Sihipäraselt ei püüta, saadakse kaaskalana. Kohati kasutatakse liha toiduks (Tai, Malaisia, Taiwan) Seisund: ohustatud.
Kirju viurai
Aetomylaeus milvus (J. P. Müller & Henle, 1841) (Smooth eagle ray) – erekirju viurai. India ja Vaikses ookeanis Punasest merest Hiina veteni, lõunasuunas Indoneesiani. Mereveeline, bentopelaagiline. Andmed vähesed.
Erekirju vöötrai
Aetomylaeus nichofii (Bloch & J. G. Schneider, 1801) (Banded eagle ray) – vöödik-viurai. India ja Vaikses ookeanis: Pärsia lahest Filipiinideni, põhjasuunas Hiina, Taiwani, Korea põhjaosa ja Jaapani lõunaosani, lõunasuunas Austraalia põhjarannikuni. Võimalik esinemine ka Punases meres ja Aafrika ida- ja lõunavetes. Mere- ja riimveeline, demersaalne, amfidroomne, sügavustel 1-70 m. Laius kuni 65 cm. Saba kehakettast märksa pikem. Pealt hall, heledate põikvöötidega. Toitub ussikestest, koorikloomadest ja väikestest luukaladest. Sünnitab kluni 4 järglast. Varasemalt rohkeltpüütud, liha turustati (välja arvatud Austraalias). Ülepüügi ja ökoloogiliste tingimuste muutumise tõttu (korallrahude hävimine) on liik nüüd ohustatud seisundis.
Vöödik-viurai
Aetomylaeus vespertilio (Bleeker, 1852) (Ornate eagle ray) – võrkjas viurai. Austraalia, Hiina, India, Indoneesia, Mailaisia, Maldiivide, Mosambiigi, Taiwani ja Tai rannavetes. Mereveeline, demersaalne, sügavustel 1-110 m. Üldpikkus kuni 240 cm. Sabavarrel mürgiastlaid ei ole. Pealt hallikas rohkete tähnidega, mis moodustavad võrkja mustri. Toitub põhja-selgrootutest ja pisikaladest. Sünnitab kuni 4 järglast.Mõningane püügihuvi, liha kasutatakse toiduks. Seisund: ohustatud.
Võrkjas viurai
Mai, 2019