Nuutraid 6 (Urogymnus), kõhrkalade perekond astelrailaste (Dasyatidae) sugukonnast. Takson moodustati 2016. a, eestikeelne ametlik nimetus seni puudub. Et perekonda kuuluvad liigid kuulusid varem nuutraide (Himantura) perekonda, kannab takson Kalapeedias nime nuutraid 6.
Perekonda kuulub 6 liiki (FishBase, 2019):
Urogymnus acanthobothrium Last, White & Kyne, 2016 (Mumburarr whipray) – mumburarri nuutrai (eesti keeles mitteametlik nimetus, nimetatud nii Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani lääneosa: Austraalia läänerannik ja Paapua Uus-Guinea. Mere- ja riimveeline, bentopelaagiline, sügavustel 2-20 m. Ketta laius kuni 161 cm. Sabavarrel mürgiastel.
Mumburarri nuutrai
Urogymnus asperrimus (Bloch & Schneider, 1801) (Porcupine ray) – siilrai. Indo-Vaikne ookean: Punasest merest ja Aafrika idarannikust kuni Marchalli saarte ja Fidžini, lõunas Austraalia põhjarannikuni. Ida-Atlandis Senegali, Guinea ja Eleandiluuranniku vetes. Mere- ja riimveeline, rifieluline, sügavustel 15-217 m, enamasti kuni 30 m. Eelistab liivapõhja. Ketta laius kuni 147 cm. Sabal puudub mürgiastel, kuid kehakettal ja sabal on arvukalt suuri ja teravaid ogasid. Pealt tumehall või pruun. Toitub põhja-selgrootuist ja pisikaladest. Mõningane püügihuvi. Ajalooliselt on olnud hinnatud kare nahk, millest tehti mõõgatuppesid ja kilpe. Kasutatakse ka liha ja nahka. Kohati (nt Bengali ja Siiami lahtedes) toimub kontrollimatu püük. Kaitsestaatus: ohustatud.
Siilrai
Urogymnus dalyensis (Last & Manjaji-Matsumoto, 2008) (Freshwater whipray) // varem Himantura dalyensis – austraalia nuutrai. Austraalia ranna-, riim- ja magevetes, sh jõgedes. Mere-, riim- ja mageveeline, bentopelaagiline, 1-4 m sügavusel. Ketta laius kuni 124 cm. Saba kehakettast kaks korda pikem. Sabavarrel peenike mürgiastel. Pealt pruun. Toitub vähilaadsetest ja pisikaladest. Püügihuvi puudub.
Austraalia nuutrai
Urogymnus granulatus (Macleay, 1883) (Mangrove whipray) // varem Himantura granulata – mangroovi-nuutrai. India ookean ja Vaikse ookeani lääneosa: Punasest merest Okeaaniani. Mere- ja riimveeline, rifieluline, sügavustel 1-85 m. Ka madalas rannavee, estuaarides ja mangroovimetsades. Ketta laius kuni 141 cm, kogupikkus kuni 3,5 m, saba suhteliselt lühike, sabavarrel mürgiastel. Pealt tumepruun või hall, saba mürgiastlast tagapool valge. Toitub selgrootutest ja pisikaladest. Töönduslikult ei püüta, kuid liha, nahka ja kõhti siiski mõnevõrra kasutatakse. Kaitsestaatus: ohulähedane.
Mangroovi-nuutrai
Urogymnus lobistoma (Manjaji-Matsumoto & Last, 2006) (Tubemouth whipray) // varemHimantura lobistoma – torusuu-nuutrai. Väheuuritud liik Malai saarestikus Sumatrast kuni Borneoni. Mereveeline, bentopelaagiline, kuni 30 m sügavusel. Ujuba ka estuaaridesse ja mangroovimetsadesse. Ketta laius kuni 100 cm. Saba kehakettast üle 2 korra pikem, sabavarrel mürgiastel. Pealt hall või pruunikas. Toitub vähilaadsetest ja pisikaladest. Püütakse töönduslikult. Kaitsestaatus: ohustatud.
Urogymnus polylepis (Bleeker, 1852) (Giant freshwater stingray) // varem Himantura polylepis – hiid-nuutrai. Aasias ja Okeaanias: suurtes Aasia jõgedes ja jõgikondades nagu Mekong ja Chao Phraya (Tai), samuti Borneol, Uus-Guineal ja Austraalia põhjaosas. Mage- ja riimveeline, demersaalne, potamodroomne. Eelistab liivast või mudast põhja. Ketta laius kuni 240 cm, üldpikkus kuni 5 m, mass kuni 600 kg. Saba kehakettast märksa pikem, sabavarrel sakiline mürgiastel. Pealt ühtlaselt hallikaspruun. Sünnitab kuni 4 järglast. Toitub selgrootutest ja pisikaladest. Sihipäraselt ei püüta. Kaitsestaatus: eriti ohustatud.
Hiid-nuutrai
Mai, 2019