Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
Ulgurai(Pteroplatytrygon violacea, varem Dasyatis violacea), kõhrkala astelrailaste (Dasyatidea) sugukonnast, perekonna ainuliik. Inglise pelagic stingray; prantsuse pastenague violette; saksa Pelagischer Stechrochen; hispaania raya-látigo violeta; itaalia trigone viola; jaapani karasu-ei;soome sinikeihäsrausku; vene синий хвостокол, пелагический хвостокол. Troopilistes ja subtroopilistes vetes: Ida-Atlandis Vahemere kagurannikul ja Sitsiilia vetes, teateid ka Roheneemesaartelt; Lääne-Atlandis Newfoundlandi madalast Põhja-Karoliinani, Mehhiko lahe põhjaosas, Väikeste Antillide juures, Brasiilias ja Uruguais. Ida-Atlandis Põhjamerest Madeirani, sh Vahemeres, samuti Roheneemesaarte juures, Guinea lahes ja LAVi rannavetes. Vaikse ookeani idaosas Kalifornias (USA), Baja-Californias (Mehhiko), Galapagose saartel, teateid ka Vancouverist ja Tšiilist; Vaikses ookeani Jaapanist Austraalia ja Uus-Meremaani; India ooleani loodeosas Indoneesia vetes.
Mereveeline, pelaagiline, sügavustel 1-381 m, enamasti 1-100 m. Üldpikkus kuni 130 cm, tavapikkus 80 cm, ketta laius kuni 59 cm. Erinevalt teistest astelrailastest, kes hoiduvad merepõhjale, viibivad ulguraid enamasti kõrgemates veekihtides, ka on neile omased hooajalised ränded – nad liiguvad koos soojade veemassiividega. Eelistavad vett temperatuuril 19 oC ja hukuvad, kui see langeb alla 15 oC. Suudavad ujuda ka tagurpidi. Pealtpoolt ühtlaselt tumevioletne või sinirohekas. Väljapüüdmisel kattub kala keha paksu musta värvi limakihiga.
Aktiivne röövkala, kes haarab saagi rinnauimedega ja suunab siis suhu. Menüü on äärmiselt mitmekesine; vähilaadsed, krabid, kalmaarid, peajalgsed, luukalad, limused, hulkharjasussid jm. Munastsünnitaja, paljuneb 2 aasta tagant, 4-13 järglast. Sihipärast püügihuvi pole, tabatakse kaaskalana nt tuunipüügil. Kuna astel sisaldab tugevatoimelist mürki, peavad kalurid temaga olema ettevaatlikud: teada on vähemalt 2 surmajuhtumit.
Mai, 2019