Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Logardraid 3 (Pseudobatos)

Logardraid 3 (Pseudobatos), kõhrkalade perekond logardrailaste (Rhinobatidae) sugukonnast. Perekond on veel ametliku eestikeelse nimetuseta; varasemalt olid selle liigid paigutatud perekonda logardraid (Rhinobatos) ja mõnedes käsitlustes kuuluvad nad sinna veel nüüdki. Levinud Ameerika soojades rannavetes Vaikse ookeani poolel Tšiilist Kaliforniani (USA) ja Atlandi poolel Argentiinast Põhja-Carolinani (USA). Valdavalt pruunikad või hallikad, suurim pikkus liigiti vahemikus 70-170 cm. Põhjakalad. Munastelussünnitajad.

Perekonnas on 8 liiki (FishBase, 2019):

Pseudobatos glaucostigmus, (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1883) (Speckled guitarfish) – hallitäpiline logardrai. Vaikse ookeani idaosas Ameerika rannikuvetes Kalifornia lahest kuni Ecuadorini. Mereveeline, sügavustel 1-112 m mandrilaval, pehme põhjaga aladel. Pikkus kuni 89 cm. Toitub peamiselt krevettidest ja krabidest.


Hallitäpiline logardrai

Pseudobatos horkelii, (J. P. Müller & Henle, 1841) (Brazilian guitarfish) – brasiilia logardrai. Lääne-Atlandis Ameerika rannavetes Rio de Janeirost kuni Argentiinani sügavustel 1-150 m. Mere- ja riimveeline. Pikkus kuni 138 cm, tavapikkus 60 cm. Teda on püütud ka töönduslikult, nt 1975. a 842 t, 1984. a 1804 t, 2002. a 157 t. Praegu äärmiselt ohustatud liigi staatuses.


Brasiilia logardrai

Pseudobatos lentiginosus, (Garman, 1880) (Atlantic guitarfish) – tähniline logardrai. Lääne-Atlandis Ameerika rannavetes Põhja-Carolinast (USA) kuni Mehhika lahe põhjaosa ning Yukatanini (Mehhiko) 0-30 m sügavuses vees, pehmel põhjal, ka rifieluline. Vahel kaevub ka liiva või mutta. Pikkus kuni 76 cm, tavapikkus 60 cm. Toitub limustest ja koorikloomadest.


Tähniline logardrai

Pseudobatos leucorhynchus, (Günther, 1867) (Whitesnout guitarfish) – valgekoon-logardrai. Vaikse ookeani lääneosas Ameerika rannavetes Mehhikost Ekuadorini, ka Galapagose saarte vetes sügavustel 2-8 m vetikatihnikutes või ka liivasel põhjal. Pikkus kuni 118 cm.


Valgekoon-logardrai

Pseudobatos percellens, (Walbaum, 1792) (Chola guitarfish) – kitarr-logardrai. Lääne-Atlandis Kariibidest Brasiiliani, võib sattuida ka Argentiina vetesse; Ida-Atlandis Lääne-Aafrika troopilistes vetes. Mere- ja riimveeline, sügavustel 0-110 m pehmel merepõhjal. Pikkus kuni 100 cm, tavapikkus 70 cm. Pealt oliivhall, punakaspruun või šokolaadpruun. On püütud ka töönduslikult; akvaariumikala. Nt püüdis Brasiilia aastail 1992-1994 aastas 1110 t, praegu püük lõpetatud.


Kitarr-logardrai

Pseudobatos planiceps, (Garman, 1880) (Pacific guitarfish) – peruu logardrai. Vaikse ookeani idaosas Ameerika rannavetes Mehhiko lõunaosast kuni Peruu ja Tšiilini, ka Galapagose saarte vetes. Pikkus kuni 114 cm. On olnud tööndusliku püügi objektiks, püüdjaks Peruu, kuid väljapüük on oluliselt langenud: kui 2000. a püüti 2624 t, siis 2011. a 85 t.


Peruu logardrai

Pseudobatos prahli, (Acero P & Franke, 1995) (Gorgona guitarfish) – gorgona logardrai. Vaikse ookeani idaosas Ameerika vetes Mehhikost ja Kostariika edelaosast kuni Põhja-Peruuni kuni 70 m sügavuses. Pikkus kuni 90 cm. Kalandushuvi ei paku.


Gorgona logardrai

Pseudobatos productus, (Ayres, 1854) (Shovelnose guitarfish) – kalifornia logardrai. Endeemne liik Vaikse ookeani idaosas Ameerika rannavetes San Frantsiskost kuni Kalifornia laheni, võimalik ka, et kuni Mazatlanini (Mehhiko). Mere- ja riimveeline, sügavustel 1-91 m, enamasti sügavustel 1-13 m. Liivasel või mudasel põhjal, randades, estuaarides, ka karide juures. Pikkus emastel kuni 170 cm, isastel kuni 119 cm. Päevaks kaevub põhja, öösel toitub krabidest, ussikestest, merekarpidest ja pisikaladest. Pakub huvi töönduslikuks püügiks ja ka huvikalastuseks.


Kalifornia logardrai
Mai, 2019

Vaata lisaks:

Logardraid (Rhinobatos)
Logardraid 2 (Acroteriobatus)
Logardrailased (Rhinobatidae)