Kalakirjandus, rühm sisult, žanrilt ja avaldamise eesmärgilt erinevaid raamatuid ning ajakirju, milles käsitletakse kalu, kalapüügi mooduseid, kalapüügikogemusi, kalanduse ajalugu, kalakasvatust, akvaristikat, kalakulinaariat vms. Ilmumisviisilt võib kalakirjanduse jagada perioodilisteks väljaanneteks, raamatusarjadeks ja üksiküllitisteks.
Kalandusperioodika puhul võib ajakirja või ajalehe sihtrühma põhjal eristada Eestis kalandusele (töönduspüük, kalatööstus), huvikalastusele või kalakasvatusele orienteeritud väljaandeid. Kalanduse alal ilmusid enne II maailmasõda ajakirjad „Kalaasjandus“, „Kalandus“ ja „Eesti Kalandus“, nõukogude aastatel ajaleht „Estonskii rõbak“ ja suuremate kalurikolhooside ajalehed (nt „Hiiu Kalur“), tänapäeval ilmub „Kalurileht“. Huvikalastuse alal ilmuvad tänapäeval ajakirjad „Kalastaja“ ja „Kalale“, ent kalastusteemasid käsitleti regulaarselt ka nt ajakirjas „Eesti Jahimees“, tänapäeval (2018) ajakirjas „Looduses“. Kalakasvatuse alal ilmus aastail 1991-2005 infoleht „Eesti Kalakasvataja“ (kokku 41 numbrit). Ajakirjandusliku „seinast seinani“ temaatika poolest võib tingimisi perioodika alla paigutada ka mitmed Eesti NSV-s ilmunud raamatud (nt „Õngemees kalavetel I-III“), mis täitsid huvikalandusliku ajakirjanduse puudumisest tulenevat tühimikku. Vt ka kalandusperioodika.
Raamatusarjad on seotud huvikalastuse ajakirjadega: ajakirja „Kalastaja“ egiidi all on ilmunud alates 2001. a sari „Kalastaja raamat“ (keskmiselt 1 raamat aastas), temaatikalt on sari nö seinast seina, teaduspõhistest kalastikuraamatutest nagu „Eesti mageveekalad“ kokaraamatuni „Kalastaja retseptiraamat“. Ajakirja „Kalale“ märgi all on üllitatud rida väiksemahulisi raamatuid kalaliikide järgi („Haug“, „Ahven“, „Luts“ jne), mis kõik sisaldavad kalaliigi ja püügiviiside tutvustust ja kalaretsepte. Eesti NSV ajal ilmusid kalateadlaste kirjutatud „Koha“ (1981), „Lõhe ja meriforell“ (1983), „Kilu“ (1986) ja „Räim“ (1988) populaarteaduslikus raamatusarjas „Pääsuke“.
Kalakirjanduse seas on teaduslikke ja populaartteaduslikke raamatuid, erinevaid õppematerjale, käsiraamatuid, ilukirjanduslikke teoseid, temaatilisi kogumikke jms. Lisaks eesti autorite teostele on aastate jooksul ilmunud ka tõlkeraamatuid, peamiselt vene autoritelt.
Mitmete raamatute puhul pole nende žanrilist kuuluvust võimalik üheselt määrata, nt A. Hindi „Angerja teekond“ on käsitletav nii ilukirjandusliku lasteraamatu kui ka aimeraamatuna, J. Tuuliku raamat „Räim, pisikene kena kala“ sisaldab aga novellide kõrval rohkelt räimeretsepte, samuti on V. Koržetsi ja K. Koržetsi „Koržetsi suur kalaraamat“ erinevaid kalaliike, kalakultuuri, uskumusi jms tutvustav aimeraamat ning samas ka kokaraamat.
Jaanuar, 2019