Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Kalandusperioodika

Ajakirjandusharu, mis tekkis põhiliselt 19. saj lõpuveerandil seoses kalamajanduse kiirenenud arenguga. Maailma esimestest kalandusajakirjadest on tuntuimad „Deutsche Fischerei-Zeitung“ (ilmus aastast 1877 Stettinis), „Dansk Fiskeri Tidende“ (aastast 1882 Kopenhaagenis), „The Fish Trades Gazette“ (aastast 1884 New Yorgis). Soomes hakkas 1894 ilmuma „Suomen Kalastuslehti“.

Eestis ilmus 1920-25 „Kalaasjandus“ (1920. a ajakirja „Laevandus“ kaasandena); hilisemalt ilmus ajakiri „Laevandus“ ka nimede all „Laevandus ja Kalaasjandus“ ning „Laevandus ja Kalandus“. 1933-36 ilmus ajakiri „Kalandus“, mille järglaseks sai 1937-1940 ilmunud „Eesti Kalandus“, selle järglasena anti 1941 välja 3 numbrit ajakirja „Nõukogude Eesti Kalandus“, viimane „Eesti Kalandus“ ilmus ainukese numbrina 1944 juunis (taas anti ajakirja nimega „Eesti Kalandus“ välja aastatel 1990-92). Nõukogude Venemaal ilmus ajakiri „Рыбное хозяйство“ („Kalamajandus“), millest sai praktiliselt ainus üleliiduline kalamajanduse alane väljaanne. Huvikalastuse valdkonnas puudusid NSV Liidus ja ka Eesti NSV-s vastavad ajakirjad, neid asendasid almanahhid: üleliiduliselt levis „Рыболов-спортсмен“ („Kalamees-sportlane“), mida ilmus 1950-91 kokku 51 numbrit; Eesti NSV-s „Õngemees kalavetel“, kokku 3 raamatut (1957, 1960, 1967), „Kalavetel“ (1960, 1984), lisaks veel vahel bülletäänideks või brošüürideks nimetatud kogumikke nagu „Kalaveed kutsuvad“ (1961), „Jõekaldal...“ (1964), „Läki kalavetele“ (1968), „Landi, õnge ja tirguga“ (1971), „Jõeveel ja järvejääl“ (1973) – olemata perioodilised väljaanded, olid need raamatud oma temaatikalt ja ülesehituselt ajakirjalikud kogumikud.

Kutselise kalapüügi osas ilmus Eesti NSV-s nö ametkondlikke perioodilisi väljaandeid nagu „Eesti Kalatööstuse“ venekeelne ajaleht „Rõbak Estonii“ (1962-92) või kalurikolhoosi „Hiiu Kalur“ (ja seejärel ASi „Hiiu Kalur) samanimeline ajaleht (1985-95).

Stockholmis ilmus 1980-93 ajakiri „Eesti Kalur“ (4 numbrit aastas).

Alates 1999 maist ilmub „Kalurileht“ (1 number kuus), mis on suunatud kalandusega tegelevatele firmadele ja üksikisikutele. 

Püsivalt hakkas Eestis ilmuma alates 1996. a suvest huvikalastuse ajakiri „Kalastaja“, sagedusega 4 numbrit aastas, samal aastal ka peamiselt kutselise kalastuse problemaatikat käsitlev ajakiri „Vesikaar“, millest ilmus paraku vaid 5 numbrit. 2001 oktoobrist hakkas ilmuma huvikalastuse kuukiri „Fish“, mis samuti lõpetas ilmumise juba mõne numbri järel. 2013 hakkas ilmuma huvikalastuse ajakiri Kalale (6 numbrit aastas), mis lõimiti varasemalt tegutsenud internetiportaaliga Kalale.ee. Kalastusteemadele on andnud püsivalt ruumi ka mõned teised ajakirjad, nt „Hobiklubi“ (ilmus 10 numbrit aastatel 2005-07), „Jahimees“ (1988-2000), „Eesti Jahimees“ (alates 2001) või kõige uumal ajal kuukiri „Looduses“ (alates 2017)


Jaanuar, 2019

Vaata lisaks:

Kalakirjandus
Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
Eesti Kalur
Kalastaja (ajakiri)
Hiiu Kalur (ajaleht)
Rõbak Estonii
Kalandus (ajakiri)
Eesti Kalandus (ajakiri)
Laevandus (ajakiri)
Kalaasjandus (ajakiri)