Kalapäev

Kalapäev: 1) NSV Liidus 1976. a toitlusprogrammi täitmiseks sisse viidud kord, mille kohaselt pakuti ühel päeval nädalas (neljapäeviti) kõikides söögikohtades (kooli- ja tehasesööklad, avalikud sööklad ja restoranid) ainult kalaroogasid. Eestis tekitas selline kord rahva seas mõningast rahulolematust, kuivõrd traditsiooniliselt peeti lihatoite kalaroogadest etemateks, samuti olid paljud toitlustusasutuste kokad kalaroogade valmistamisel saamatumad kui liharoogade tegemisel. Tulemusena tekitas kalapäeva sunduslik juurutamine rahva ja eriti laste seas halvustavat hoiakut kalatoitude suhtes. Kalapäeva nõue rauges aegamööda 1980-ndatel. Rahvasuus hakati tollal neljapäeva nimetama kalapäevaks ja neljapäeva seostamine kalaroogadega on mõningal määral elus veel ka 21. sajandil. NSV Liidus oli kalapäev avaliku toitlustamise asutustes kehtestatud ka 1932. a, kuid siis polnud see määratud neljapäevale, vaid toitlustusettevõte võis ise valida selleks sobiva nädalapäeva.

2) Päev, millal süüakse kala religioossetel põhjustel, nt sõid Vana-Roomas reedeti kala jumalanna Salacia järgijad, samuti söödi reedeti kala skandinaavias jumalanna Freya auks, kelle nimest tulenebki selle nädalapäeva nimetus (norra fredag, saksa Freitag, inglise friday). Mitmete riikide toitlustuspaikades on kalaroad reedeti eelispakkumisel ka tänapäeval, kusjuures seda seostatakse ka kristliku traditsiooniga, kuivõrd Jeesus Kristus suri reedesel päeval ja kala on üheks kristluse põhisümbolitest. Kalapäevadeks on olnud ka osa paastupäevasid, nt vene õigeusu kirik lubab pika paastu ajal süüa kala teisipäeval ja neljapäeval, teistel nädalapäevadel aga tuleb loobuda ka kalatoitudest.

Jaanuar, 2019

Vaata lisaks:

Amphitrite (kreeka jumalus, nereiid)
Kalanädal