Kolju kalakabel, kunagine rannakabel Juminda poolsaarel Virve külas, millest on säilinud vaid pärimused. Virve külas on 50 meetrit merre ulatuv ja 5-6 meetrit mere kohal kõrguv neemenukk Koljunina ehk Koljunukk. Seal olnud vanasti tammik, kus rahvas ohverdanud. Ka olnud vanasti seal väike hoone, mida rahvas nimetanud Kolju kabeliks. Seal käidud ohverdamas, kabel olnud Kolga rannas väga kuulus. Kabelisse toodud ohvrianniks ka kalu ja merele minnes lubati tuua, kui hea saagi saab. Kabeli nurga kraapimine võinud muuta ka tuule suunda. Ebausklike kalameeste kohta, kes tuult kraapisid, olnud ka pilkelaule. 1864. ja 1870 aasta vahel olnud sest kabelist järel ainult paljad seinad, kabel olevat Krimmi sõja ajal (1853-1856) lõhutud ja kive kasutatud signaalsamba aluseks.
„Ennemuist on saadud ükskord Virve küla juurest merest palju kalu. Siis on tulnud Soomest sinna inimesi kokku kalu püüdma; need on ehitand omale sinna mere kalda peale ühe pisikese sauna, kus ööd on maganud sees (võib-olla ka võrgu seismise tarbeks). Siis mõni aeg edasi on lõppenud kalad sealt kohalt otsa, ja rahval tulnud tühjus kätte. Siis on üks mees näind unes: aldias tuld tema juure ja üteld: "Sellepärast tei kalu ei saa, et minul ei ole päävarju!" Mees mõtlend järel, mis se küll piaks tähendama. Siis ükskord juhtund sinna vana lagunud sauna juure ja näinud, et selle sauna katus olnud ära lagunud, temal tulnud seal kohal oma unenägu meelde, ja mõtlend: "Küllab se vist mulle unes kästi seie katust peale muretseda." Võtnud kätte ja viinud mõne lauatüki sinna sauna peale kattukseks ja palunud ise seal sauna sees: "Anna mulle nüüd kakssada kala!" Läinud merele ja saanud neli. Selle meeleheaga viinud veel katust lisaks. Teised küsinud: "Miks sa nõnda teed?" Tema on jutustanud oma unenägu teistele, ja nõnda on teised teinud tema eesmärgi järel ka - ja on hakkanud sealt kohalt jälle kalu saama. Nõnda on võetud viimaks pruugiks seal kohal palumas käia, kui keski seda on arvand omal tarvis olema. Ka on viidud sinna võrgud ja võrgukivid ühes palujaga. Seda on kutsutud "kalakabeliks" ehk koha järel Kolju kabeliks. Vana lagund ära, siis on tehtud uus. Se on keelatud valitsuse poolt ära, ja siis on tehtud lehmalaudaks. Nõnda kui igal pool on omad head ja vead, nõnda ka seal: ühed käinud palumas ja pidanud pühaks, teised naernud ja roojastand, teutand seda ärä.“ O. Loorits. Endis-Eesti Elu-Olu. 86. Kolju kalakabel. // H IV 6, 324/8 < Simititsa as. < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken (1894).
Detsember, 2018