Najaadid (Nαϊάδες), vanakreeka mütoloogias naissoost veenümfid, kes elasid allikates, ojades, järvedes ja teistes mageveekogudes. Zeusi tütred. Olid pikaealised, kuid polnud surematud – nad surid siis, kui veekogu ära kuivas. Neid kujutati alasti või poolalasti neidudena. Olid sageli tähtsamate jumaluste (Poseidoni, Apolloni, Dionysose jt) saatjaiks. Mõned najaadid abiellusid kohalike kuningatega. Najaade peeti heatahtlikeks, nende kohtamist õnnelikuks sündmuseks. Najaadidele toodi ohvriks lambaid, veini ja õli. Najaadid jagunesid viieks tüübiks: järvedes elasid limnaadid (Limnades), jõgedes potamaadid (Potameides), allikates pegaadid (Peagaeae) soodes ja märgaladel eleionomaadid (Eleionomae), purskkaevudes krinaadid (Crinaeae).
Gioacchino Pagliei. Najaadid. 1881
November, 2018