Vahemere mureen (Muraena helena)
Vahemere mureen (Muraena helena), kalaliik mureenlaste (Muraenidae) sugukonna mureenide perekonnast. Inglise mediterranean moray; saksa Mittelmeer-Muräne; prantsuse murene commune; soome mureena; vene европейская мурена. Elab peamiselt Vahemeres, kuid ka Kanaari, Assooride ja Madeira saarte vetes, samuti Senegali rannikul, Biskaia lahest põhja poole satub harva. Lihaseline keha on külgedelt veidi kokkusurutud, pea suur, suus suured koonilised hambad. Seljauimed moodustavad üle saba ulatuva harja, rinna ja kõhuuimed puuduvad. Punakaspruunil kuni peaaegu mustal taustal kollased või valged täpid, külgedel laigud ja vöödid. Pikkus kuni 1,5 m (tavaline 80 cm), eluiga kuni 38 a. Viibib rannalähedases vööndis, peitub kaljulõhedesse vm. varjulisse kohta. Toitub öösiti, sööb kalu ja selgrootuid, sh kalmaare. Koeb Vahemeres rannast eemal augustis-septembris. Käitub agressiivselt, alati ründevalmis, hammustades võib tekitada mädanema minevaid haavu või ka veremürgituse. Sihipäraselt töönduspüügil ei püüta, satuvad loomustesse kaaskalana traalpüügil 40-80 m sügavuselt. Huvikalastajad püüavad mureene õngega.
Mureenide lihast peeti lugu juba Vana-Roomas ja neid kasvatati basseinides, kus nende toitmiseks olla legendide põhjal kasutatud surnud orje ja gladiaatoreid. Enne kulinaarset töötlemist tuleb kalast veri välja lasta, sest see on toksiline.
Oktoober, 2018