Magevesi, vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰. Kogu Maa veeringesse haaratud veevarudest moodustab magevesi 4,04%, millest suurem osa on Antarktist ja Gröönimaad katvates jääkilpides (Antarktise jääkilp sisaldab 61% Maa mageveest ja 1,7% kogu veevarust), ülejäänu mujal maa- ja veepinnal lume ja jääna (merejää, jäämäed), liustikes, järvedes, jõgedes, soodes ja põhjaveena. Mageveeks loetakse ka nt rauasooli sisaldav mineraalvesi. Mageveeressursside piiratus on oluliseks probleemiks kuivema kliimaga aladel. Mõned elusorganismid saavad kasutada soolast vett, kuid paljudele, sealhulgas enamikule taimedest ja imetajatest, on magevesi elamiseks asendamatu. Magevesi on võrreldes elusorganismide rakuvedelikuga hüpotooniline ehk väiksema tihedusega.
Magevee-elupaigad jaotatakse seisuveteks (järved, sood), vooluveteks (jõed) ja põhjaveeks.
Oktoober, 2018