Navigatsioonimärk ehk meremärk, navigatsiooniteabes avaldatud tunnuste järgi visuaalselt äratuntav objekt, mis on rajatud, kohandatud või paigaldatud navigeerimise hõlbustamiseks. Navigatsioonimärgid tähistavad laevateed, ohtu või teatavat eripiirkonda avamerel, ranniku- ja sisevetes, tagades sellega ohutu meresõidu.
Navigatsioonimärgid jagunevad kõige üldisemalt ujuvmärkideks ja püsimärkideks:
ujuvmärgid on veekogu põhja ankurdatud ujuvad seadmed, sh suuremõõtmelised ujuvmärgid, nagu tulelaev ja LANBY, poi või tooder: Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletorniadministratsioonide Liit (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities – IALA) on jaotanud ujuvmärgid kardinaalmärkideks ja lateraalmärkideks ning teljemärkideks, ohumärkideks ja erimärkideks;
püsimärgid on kaldal või madalal paiknevad eriotstarbelised rajatised nagu tuletorn, tulepaak, päevamärk, kuid need on ka ümbritsevast keskkonnast esilekerkivad ehitised või looduslikud objektid.
Navigatsioonimärke võib jaotada ka valgustatud (laternaga või valgusoptilise aparatuuriga) navigatsioonimärkideks ja valgustamata navigatsioonimärkideks.
Navigatsioonimärk võib kanda udusignaale andvaid vahendeid ning (aktiivseid) radarivastajaid ja (passiivseid) radaripeegeldeid navigatsiooni hõlbustamiseks ja märgi paremaks tuvastamiseks. Mereviki
Oktoober, 2018