Ljöö
Ljöö (ladina leuga; inglise league; prantsuse lieue), Euroopas ja Ladina-Ameerikas levinud ajalooline pikkusmõõt, mille pikkus erines riigiti. Praegu ei ole ljöö ühegi riigi ametlik mõõtühik. Ljöö väljendab tihti vahemaad, mille inimene või hobune läbib käies ühe tunniga (keskmiselt 5,5 km). Termin pärineb Vana-Rooma pikkusühikust leuga gallica, mille pikkus oli 1,5 rooma miili (7500 rooma jalga) ehk umbes 2,2 km. Nn meetrilise ljööall tuntakse pikkusmõõtu 4000 m.
Ingliskeelses maailmas on ljöö tähistanud viimastel sajanditel enamasti kolme miili pikkust vahemaad, mille pikkus sõltus sellest, millist miili silmas peeti. Kõige sagedamini olid selleks kas inglise maa- või meremiil. Inglise ljööd on Eestis nimetatud kolmikmiiliks.
Prantsuse ljöö on eri ajalooperioodidel vastanud 10 000, 12 000, 13 200 ja 14 400 prantsuse jalale, mis annab pikkusvahemikuks 3,25–4,68 kilomeetrit. Meetermõõdustiku rakendamisega ljöö kasutamine Prantsusmaal hääbus.
Saksa maaljöö ehk Landleuga on 4448 m pikk, mereljöö ehk Seeleuga 5556 m.
Portugalis, Brasiilias ja teistes endistes Portugali asumaades on kasutusel mitu erinevat ljööd nii maa- kui meremõõduühikuna. Maamõõduna kehtestati alates 1855. aastast koos meetermõõdustiku kasutuselevõtuga légua métrica, mille pikkuseks on 5000 m. Brasiilias võib maakohtades siiani kohata ljöö kasutamist ja selle all peetakse silmas 6600 m pikkust vahemaad.
Argentiina ljöö on 5572 meetrit ehk 6666 vara′t (1 vara = 0,83 m ehk 33 tolli). Hispaania ljöö oli algselt 5000 vara′t (4,2 km) pikk. Hispaania kuningas Felipe II tühistas mõõtühiku 1568. aastal, kuid see on siiani mitteametlikult kasutusel erinevates Ladina-Ameerika riikides ja omab neis erinevat pikkust. Mehhikos kasutatakse ljööd siiani tema algses tähenduses ehk ühe tunniga jalgsi käidava teepikkusena. Seetõttu erineb sealse ljöö pikkus siledal teel ja käänulisel rajal oluliselt.
Vaata lisaks:
MeremiilMiil