Merehaigus, haigusseisund, mis tekib mere- jm sõidul õõtsumisest ning ebaühtlasest kiirusest. Haigusnähte (peapööritust, iiveldust, oksendamist, kahvatust jm) põhjustab peamiselt sisekõrva närvilõpmete ärritus. Kurdid merehaigust ei põe. Tekib olukorras, kus inimese pea liigub pidevalt kiirendatult erinevates suundades või juhul, kui puudub visuaalne stabiilne kontakt horisondiga. Inimese sisekõrvas paiknev tasakaaluelund koosneb poolringkanalitest – neis ringleb vedelik, mille paiknemise järgi saadetakse närviimpulsse ajule, et säilitada keha asendit ning tasakaalu. Õõtsuval laeval või lennukis kutsub pidev signaalimuutus esile merehaiguse sümptomid. Müra ja vibratsioon raskendavad meremahaigust. Õõtsumise lakkamisel kaevad haigusnähud kiiresti. Tervetel inimestel tüsistusi ei teki. Merehaigusega harjutakse, kuid harva on adaptsioon täielik. Merehaigusele on vastuvõtlik iga isik, kuid väga erineval määral. Sagedamini tekib merehaigus naistel ja lastel vanuses 3-12 a. Vanimad merehaiguse kirjeldused on pärit ristisõdade (11-13. saj) mereretkede kirjeldustest.
Oktoober, 2018