Mandrilava
Mandrilava ehk šelf, mandrilise maakoore veealune osa, maailmamere poolt üle ujutatud rannaäärne ala, mis ulatub mandrinõlvani. Kuna mandrilaval on mandriga sama geoloogiline ehitus, võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid see võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on Põhja-Jäämeres Siberi rannikust põhja suunas. Enamasti on mandrilava tasandikulise pinnamoega, kuid sellel leidub ka üleujutatud jõeorge ja rannamoodustisi. Mandrilava keskmine kalle mere suunas on umbes 1/10 kraadi. Üleminek mandrilavast mandrinõlvaks on keskmiselt 135-200 meetri sügavusel, kuid mõnel juhul isegi kuni 1000-1500 m sügavusel. Üleminekul mandrinõlvaks lõpeb mandrilava nn pervega, milles maakoore tüüp on veel kontinentaalne (graniitne) ja asendub siis ookeanilise (basaltse) maakoorega. Mandrilava üldsuurus on ~ 32 mln km2.
Mandrilaval asuvaid meresid nimetatakse šelfimeredeks. Šelfimereks on näiteks Kollane meri, Läänemeri ja Pärsia laht.
Oktoober, 2018
Vaata lisaks:
ŠelfimeriMandrijalam
Mandrinõlv