Käsilood, endine navigatsiooniriist, millega mõõdeti laevalt vee sügavust. Koosnes loodiliini külge kinnitatud 25-30 cm kõrgusest plii- või malmkuulust, mille mass oli 3-5 kg. Loodiliin oli linast või muust kiudainest punutud või korrutatud tross läbimõõduga kuni 25 mm ja pikkusega 60 m, mis oli eri kuju ja värvi märkide abil jaotatud meetripikkusteks osadeks. Liin oli keritud värtnale, millelt loodija selle läbi peo vette laskis. Tundes kuuli puutumist vastu mere põhja, määras ta liinimärgi järgi vee sügavuse. Laeva liikumisel (mittte üle 3-4 sõlme) visati kuul laevast ettepoole. Mere põhjast proovi võtmiseks oli käsiloodi kuulil rasvaga täidetud auk. Suuremate sügavuste (kuni 150 m) käsitsi mõõtmiseks kasutati süvaloodi ehk diploodi, mille kuuli mass oli kuni 16 kg. Vanimat käsiloodi on kujutatud Egiptuses hauakambri seinamaalingul u 4500 a eest.
Tänapäeval käsiloodi enam ei kasutada, seda asendab elektrooniline kajalood.
Oktoober, 2018