Kalapeedia Otsing Kaastöö

Kalamaja (ka rannamaja, kalasaun, noodamaja, võrgumaja, mõrramaja, püüumaja, putka), rannas või laidudel asuv kalurite ajutine elamu, mida kasutati lühiajaliseks elamiseks, halva ilma eest varjumiseks ja püüniste parandamiseks. Eestis ulatub kalamajade püstitamise tava muinasaega, kui talupojad käisid alalise asustuseta rannas hooajakalastusel. Neid püstitati rändpüügi paikadesse, kuid ka kohalikku kalaranda, nt Saaremaa soemajad. Narva-Jõesuu lähistel veeti onnid talipüügi ajaks merejääle.

Kalamaja võib olla lihtsa ehitusega okstest onn, maakoda (nt Hiiumaa laidudel ja Uhtju saarel), telgikujuline ehitis koio (Kihnu ümbruse laidudel), laud- või palkhoone. Tüüpiline Lääne-Eesti kalamaja – rannasaun – koosneb köetavast magamislavatsitega eluruumist ning hõredaseinalisest ja laeta kojast, kuhu paigutatakse püünised. Mootorpaatide tulekuga vajadus kalamajade järele kadus. Mereleksikon, 1996

Oktoober, 2018