Lahtise rulli kalapidur
Lahtise rulli kalapidur (ka friktsioonpidur, ka rulli sidur), rulli osa, mille ülesandeks on hõlbustada haagitud kala väsitamist ja kättesaamist. Kalapiduri tööpõhimõte seisneb selles, et teatava koormuse all hakkab rullipool pöörlema. Seega on rullipool statsionaarne liikumatu vaid ühes mõttes – pool ei pöörle heite ajal. Seevastu kerimisel, kui nööritõmme ületab teatava piiri, hakkab pool pöörlema ning õngenöör jookseb poolilt maha. Tekib olukord, mille puhul kalamees keerutab rullivänta ja rootor pöörleb kerimissuunas, kuid õngenöör ei suundu rullipoolile, vaid jookseb poolilt maha.
On kalamehi, kellele ei meeldi, et kalapidur kala väsitamisel nende eest töö ära teeb ja nad keeravad kalapiduri nii kinniseks kui võimalik. Kuid haspelrulli mehhaanika peenem ja tundlikum kui ketasrulli oma ning kalastades sellega “otse”, kalapiduri abita, võib hammasratastele langeda nii suur koormus, et hambad kuluvad enneaegselt, tekivad lõtkud rulli töös jms. Osadel rullidel (nt Mitchell) on ülekoormuse vältimiseks tehtud nn lollikindlad (fool-proof) kalapidurid, mida ei saagi täielikult kinni keerata. Lahtisel rullil on kas esipidur või tagapidur.
Esipiduri puhul paigutatakse pidurikettad pooli sisse. Kettad valmistatakse metallisulameist, teflonist, süsinikust või komposiitmaterjalidest, need on õhukesed, tugevad ja siledad. Mida rohkem kettaid, seda sujuvam on piduri töö; mida suurema läbimõõduga on kettad, seda tugevama tõmbe jaoks saab pidurdamine toimida. Kuna pooli sisse saab paigutada suurema läbimõõduga kettaid kui rullikorpuse tagaosas asuvasse “piduripessa”, kasutatakse esipidurit esmajoones nende rullide puhul, mis on loodud suurte kalade väljatoomiseks, nn jõurullidel.
Parematel rullidel on pidur seadistatav väga peene regulaatorijaotusega – regulaatori täispöörde peale võib tulla kuni 50-60 jaotust, jämedamakoelistel rullidel on täispöörde kohta vaid mõni regulaatorijaotus ja nendele vastav pidurdusjõu muutus üsna järsk, hüppeline. Lihtsamatele esipiduritele on omane, et need toimivad paremini siis, kui on timmitud tugevatele tõmmetele, nõrgematele tõmmetele sätituna võivad need töötada ebaühtlaselt, jõnksuliselt. Haagitud kala ei taju eemale ujudes ühtlast kinnihoidmist, vaid see muutub kord tugevamaks, kord lõdvemaks ning sellised jõnksud annavad kalale parema pääsemisvõimaluse. Seda esipidurite puudust on mitmed tootjad tasandanud nn progresseeruva piduriga (tooteteabes progressive drag), mille puhul “alumises osas” toimub surve muutumine piduriketastel teistsuguse gradatsiooniga kui “ülemises osas”: nii saavutatakse piduri ühtlane töö ka nõrgale tõmbele seatuna, mis teeb võimalikuks kalastamise peente tamiilidega. Shimano on ristinud oma progresseeruva piduriFightin Drag'iks (võitluspiduriks), lisaks loonud veel süsteemi nimega Rigid Support Drag (jäiga toega pidur), mis sisulist kujutab enesest täiustust pooli kalde täielikuks kõrvaldamiseks. Nimelt hakkab pool siis, kui ta poolivardal vähegi lõtkub, pinge all keereldes vabisema, see aga muudab piduri toime just väikesele tõmbele sätituna ebaühtlaseks.
Kehva rulli puhul on esipiduri tavaveaks see, et pooli pöörlemise ajal keerab regulaator-nupp ennast iseeneslikult kinni. Pool muutub täiesti liikumatuks, ent sellega võib kaasneda nööri katkemine kala väljatoomisel, liiga tugeva nööri kasutamisel ka ridva purunemine või rullireduktori hammasrataste kulumine.
Tagapiduril paigutatakse pidurikettad rullikorpuse tagumisse otsa ning rullil moodustub “ahter”. Mida rohkem pidurikettaid, seda ühtlasem ja sujuvam on piduri häälestamine ja töötamine. Tagapidur on esipidurist sujuvama toimega kogu oma skaala ulatuses, kuid tagapiduris kasutatavate ketaste väiksem läbimõõt ei anna võimalust luua tagapidurit väga tugeva tõmbe jaoks. Tagapidur sobib paremini suurema ülekandega kiirusrullidele, mis polegi mõeldud väga võimsateks heitlusteks. Tagapiduri vooruseks on selle käsitlemise mugavus püügi ajal: piduri tugevust saab kala väljatoomise käigus üsna hõlpsasti regulaatorit keerates muuta.
Keskpidur on seni vähelevinud kalapiduri tüüp. AbuGarcia presenteeris oma keskpiduriga rulli Suverän juba enne sajandivahetust, millele järgnesid CD (Center Drag) sarja rullid. Keskpiduri puhul paigutatakse pidurikettad pooli ja korpuse vahele pooliseeliku alla. Kasutamiseks mugavam esipedurist, kuid vähem mugav kui tagapidur. Keskpiduris on võimalik kasutada 4 korda suurema pindalaga kettaid kui tagapiduris ja 2 korda suuremaid kui esipiduris – see annab võimaluse eriti võimsa kalapiduri loomiseks. Kas keskpidur kunagi ka esipiduri ja tagapiduri välja tõrjub, näitab vaid aeg.
Keskpiduriga Abu Garcia Suverän
Kiirpidur ehk pidurilukk. Osadel rullidel on rullikorpuse tagaosas või selle all nupp või hoob, mis nihutamise või keeramise abil võtab maha kalapiduri toimimise (pool pöörleb peaaegu vabalt) või vastupidi, lülitab piduri sisse. Lülituse asendeid on kas 2 või 3. Kahe asendi puhul on need „sees” ja „väljas”; kolme asendi puhu „sees ilma tärinata”, „sees koos tärinaga” ja „väljas“. Niisugust pidurilukku nimetatakse ka baitrunneriks. Nimi on tulnud Shimano rullisarjast Baitrunner, milles kiirpidur kasutusele võeti. Kiirpiduriga rullid on mõeldud esmajoones suurte kalade (nt karpide) õngitsemiseks: kala võtab pidurdamata sööta (look on seejuures kerimisasendis, kuid pidur välja lülitatud ja pool pöörleb vabalt) ja hakkab sellega eemalduma; kui kalamees nüüd õnge kätte võtab ja teeb esimese vändapöörde, lülitub pidur koheselt sisse – selleks ei pea enam kiirpiduri hooba nihutama. Kuna suurte kalade õngitsemisel kasutatakse sagedamini esipiduriga rulle, on ka kiirpidur enamasti ka just esipiduriga rullidel. See pole aga reegel, tootjad on loonud ka mitmeid tagapiduriga rulle, millele on lisatud kiirpidur. Samuti pole pidurilukk enam üksnes nö puhastel õngitsemisrullidel, vaid see pannakse vahel ka lantimisrullidele. Sellega taotlevad tootjad rulli suuremat universaalsust, kasutusala laienemist, mis annab rullile müügieelise.
Oktoober, 2018
Vaata lisaks:
BaitrunnerLahtise rulli ehitus