Haspelrull (ka inertsivaba rull, mitteinertsiaalne rull, statsionaarrull, inglise spinning reel, fixed spool reel, argoos eggbeater, ka spincast reel, underspin reel jm; saksa Stationärrolle, Freilaufrolle; prantsuse moulinet à tambour fixe; vene безынерционная катушка), õngerull, mille puhul õngenöör jookseb rullipoolilt maha vabalt, rullipooli (või trumli) pöörlemisest tekkivate mõjutusteta. Selleks paigutatakse liikumatu rullipool nii, et selle telg oleks rööpne õngeridvaga – heitel jookseb nöör poolilt maha üle pooli serva. Pool ei liigu ka siis, kui nööri keritakse poolile: ümber pooli pöörleb spetsiaalne nöörilaotaja, mis haspeldab (kerib, mähib) nööri poolile. Reduktori abil kiirendatakse nöörilaotaja pöörlemist nii, et ühele rullivända pöördele vastab mitu nöörilaotaja pööret.
Haspelrulli põhimõtteliseks eelkäijaks on pööratav rull, mille puhul rulli trummel pööratakse tavapärasest kerimisasendist (nagu ketasrullil) 90o võrra ja nöör jookseb heite ajal trumlilt maha üle trumli serva ilma, et trummel pöörleks. Haspelrulli leiutasAlfred Holden Illingworth1905. a ning jõudis töökindla mudelini 1916. a paiku. Haspelrull ei saanud kohe populaarseks: selle eelised hakkasid tõeliselt ilmnema alles siis, kui leiutati ühekiulised nailonnöörid ja haspelrullile sobivad ridvatüübid. Laiemalt hakati haspelrulli kasutama 1940-ndatel, kui see muutus populaarseks Põhja-Ameerikas. Euroopas hakkas haspelrull jõudsamalt levima mõni aasta pärast II maailmasõda. Eestisse jõudis haspelrulle harva ja haruldustena, kuni 1960-ndal neid ka NSV Liidus hakati tootma, kuid viimased jäid mujaltehtutele oma kvaliteedilt märgatavalt alla. Kuni Eesti taasiseseivumiseni kasutati Eestis spinningrullina peamiselt ketasrulli, seejärel muutus aga haspelrull väga kiiresti kõige populaarsemaks rullitüübiks nagu see on seda jätkuvalt kogu maailmas.
Haspelrullid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks haspelrullideks, viimaste seas võib omakorda eristada poolkinniseid rullimudeleid.
Oktoober, 2018