Hoovus
Hoovus, suure veemassi horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ning kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsituultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest ookeanide erinevates piirkondades, Maa pöörlemisest, Kuu mõjust jm. Enamasti seostatakse hoovuseid ookeanide ja meredega, kuid neid esineb ka suuremates järvedes. Vee panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitab liikumist soolsuse ja sellest tuleneva merevee tiheduse erinevus. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele sirgjoonelisest liikumisest – põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasemale. Hoovuste liikumist mõjutavad ka rannajoone kuju ja põhja reljeef.
Hoovusi jaotatakse mitmeti, nt pinna-, süvavee-, põhja- või rannikuhoovused, soojad ja külmad hoovused, püsivad või ajutised hoovused jm.
Hoovust iseloomustavad kiirus ja suund, ristlõike pindala, vooluhulk, edasikantava vee füüsikalised ja keemilised omadused, temperatuur jm näitajad. Merenduses on kasutusel hoovuste kaardid ja atlased.
September, 2018
Vaata lisaks:
Põhja-Atlandi hoovusGolfi hoovus
Cromwelli hoovus
Brasiilia hoovus
Benguela hoovus
Antilli hoovus
Alaska hoovus