Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)

Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus), poolveeline imetaja hülglaste (Phocidae) sugukonnast, perekonna ainuliik. Inglise harp seal, saddleback seal; saksa Sattelrobbe; soome grönlanninhylje; vene гренландский тюлень, лысун.


Isasel iseloomulik värving, mis teeb ta kergesti eristatavaks teistest hülgeliikidest: must pea, hõbehall keha ja sellel must vööt õlgade juurest mõlemale küljele. Emasel on samasugune värving, kuid heledam ja vahel ka jagunev laikudeks/täppideks. Pikkus ,7-1,8 m, mass 120-140 kg. Eluiga kuni 35 a. Suurepärane ujuja, kes läbib rännetel sadu kilomeetreid, kuid viibib peamiselt triivjääl, liikudes meres koos jääpankadega. Toitub kalast (menüüs vähemalt 67 kalaliiki), vähilaadsetest ja teistest selgrootuist, keda jahtides sukeldub 200 m sügavusele. Ei joo soolast vett, kogu tarviliku veevaru saab kaladest, samuti võib juua lompidest jääst sulanud magevett ja süüa lund. Ise on saagiks jääkarudele, polaarhaidele ja mõõkvaaladele.


Grööni hülge levila; sinisega märgitud paljunemispiirkonnad

Levinud Põhja-Atlandis, Põhja-Jäämeres, Valges meres. Eristatakse 3 populatsiooni:

Valges meres – ränded Barentsi ja Kara meres;

Labradori ja Newfoundlandi saarte, samuti Saint Lawrence'i lahes – ränded Kanada ja Gröönimaa Atlandi-rannikutele;

Jan Mayeni saarest põhja poole jääv populatsioon – ränded Spitsbergenile ja Gröönimaa idarandadesse.

Jaanuarist veebruarini kogunevad jääl kolooniatesse, milles võib olla kümneid tuhandeid isendeid. Isased võitlevad paaritumisõiguse eest. Paaritumine toimub jääl, peatselt pärast poegade sündi. Ema toidab poegi umbes 2 nädalat, pärast seda jäävad pojad veel umbes 10 päevaks jääle, kuni valge titekarv vahetub hõbedase ja osaliselt musta karvkattega.

Luuleidude põhjal on selgunud, et grööni hüljes elas umbes 3000 aasta vältel (5900-2800 aasta eest) ka Läänemeres.

September, 2018

Vaata lisaks:

Hülglased (Phocidae)
Loivalised (Pinnipedia)