Merileopard (Hydrurga leptonyx), poolveeline imetaja hülglaste (Phocidae) sugukonnast, perekonna ainuliik. Inglise leopard seal; saksa Seeleopard; soome merileopardi; vene морской леопард.
Asustab tsirkumpolaarselt antarktilisi meresid. Noored isendid ujuvad ka subantarktiliste saarte randadesse. Vahel rändavad (eksivad) ka Austraalia, Uus-Meremaa ja Tulemaa vetesse.
Voolujooneline keha võimaldab arendada vees suurt kiirust (kuni 40 km/ha). Pea on kooniline ja sarnaneb kujult roomajate peaga. Eesmised loivad on pikad ja neid kasutab ta ujumisel. Keha on pealtpoolt tumehall, altpoolt helehall, pea ja keha pealmine pool kaetud hallide täppidega. Emased on isastest suuremad: emased kuni 4 m (400 kg), isased kuni 3 m (270 kg).
Elab üksikuna, kuid noored isendid ühinevad vahel rühmadesse. Paaritumine toimub vees ajavahemikus novembrist veebruarini; isased ja emased kohtuvadki vaid paaritumise ajaks. Ajavahemikus septembrist jaanuarini sünnitab emasloom jääl ühe poja, keda toidab piimaga 4 nädalat. Suguküpseks saab 3-4 aastasena.
Sukeldub kuni 300 m sügavusele. Toitub teistest hülgeliikidest ja pingviinidest. Enamus merileopardidest spetsialiseerib elu jooksul hüljeste jahtimisele, kuid osa toitub esmajoones pingviinidest (haarab ujuval pingviinil jalgadest, raputab lindu ja lööb mitu korda vastu veepinda, kuni linnu nahk rebeneb ja tema keha laguneb väiksemateks tükkideks). Jahti peab vees, ent kui saakloom pageb jääle, võib merileopard järgneda ka sinna. Samuti kuulub menüüsse krill, kuid kalade osa on selles tagasihoidlik. Teada on 3 juhtumit, mil merileopard on rünnanud inimest. 2003. a vedas ta sukelduja sügavale vee alla ja hoidis teda kinni, kuni sukelduja uppus.
Populatsiooni suuruseks arvatakse olevat ~ 400 000 isendit.
September, 2018