Hülgepaat
Hülgepaat, ka hülgejulla, harilikult klinkerplangutusega, kõrge parda ja laia põhjaga kerge paat, mahutas 4-8 hülgekütti (lisaks jahivarustuse, toiduvaru ja küttepuud). Toiduvalmistamiseks ja toiduvee sulatamiseks jääst oli paadis kiviplaat lõkketule tegemiseks. Ööbimisel kaeti paat purjega kaitseks tuule ja sademete vastu. Paati sai kasutada ka kelguna – selleks kinnitati kiilu alla puutald (20. sajandi algusest raudtald), põhjarannikul ka soomepärane kaarjalt ülespoole tõusev jämedast palgist lohistusjalas (troud), mille sees oli pikilõhe paadi kiilu jaoks. Sellist paatkelku veeti kalda lähedal hobustega, ulgujääl inimjõul. Kihnu ja Ruhnu hülgeküttidel oli see suurpaat kasutusel püügibaasina ja sellega kaasas 1-2 3,5 meetrist väikepaati, millega tehti retki suurpaadi ümbruses. Neil oli kaks kiilu (u 20 cm teineteisest), mille peale löödi jalased. 1920-1930ndail hakati hülgepüügil kasutama kajutiga mootorpaate, jääl liikumiseks eriehitusega kelke. Mereleksikon, 1996
September, 2018
Vaata lisaks:
VäljälaevHülgepüük
Hallhüljes (Halichoerus grypus)
Tang