Hülgevõrk
Hülgevõrk, püünis hüljeste püügiks. Oli kasutusel mitmetes Läänemere maades, nt Soomes tunti seda alates keskajast. Eestis kasutati hülgevõrku saartel, enim Kihnus, Hülgevõrk oli suuresilmaline, pikkus tavaliselt 22 m, kõrgus 6 m.
20. saj valmistati hülgevõrk kapronlõngast silma suurusega 160, 180 või 200 mm. Ülaseliseks 5 mm, alaseliseks 3 mm kapronnöör. Tumerohelise võrgulina mõõtmed olid lappes 93,5 × 6 m, rakendatult 60 × 4 m. Alaserv rakendati selisele, ülemine aeti selisele vabalt, kinnitati iga kümnes silm. Kergesti eemaldatavad vahtplastist ujukid ja pooliktellistest raskused kinnitati kohakuti 3-3,5 m vahedega. Püügil asetati kokkujamutud võrguribi (10-15 võrku) karide alttuuleküljele siksakis, merepõhja kinnitati ankrutega. Püük oli tõhus pimedatel sügisöödel. Ühe ööga on Hiiumaal ühe võrguribiga püütud 32 hüljest, keskmiselt tabati 10-12 hüljest.
September, 2018
Vaata lisaks:
HülgepüükHallhüljes (Halichoerus grypus)
Kalavõrk