Võrgutähis

Võrgutähis (ka võrgumärk, võrgulipp, kupp, kolk, klibu, puju, võrgutooder- ujuvmärk, millega tähistatakse võrgu või võrgujada asukohta meres või järves. Tavapärane võrgutähis 1-2 m pikkune ritv, mille keskel on ümber ridva vahtpastist ujuk, ridva ülaosas riidest lipp, alumises otsas tinast vms raskus, mis tagab võrgutähise püstise asendi. Tihti on võrgutähise küljes 2 nööri: kupunöör, mis seotakse kokku võrguainaga ja ankrunöör, millega võrgutähis (ja ka võrgujada) ankurdatakse veekogu põhja. Ajalooliselt on võrgutähised olnud erisugused; see on olnud koonusjas puukolk, puust võrguklibu, 2 ristist lauatükki või tähis, mille puhul lipu asemel on ridva tipus oksakimp. Sageli olid võrgutähisel ka kaluri peremärk või muud andmed. Samuti oli peremärk vms ainakäbadel, kui neid kasutati.


Tänapäeval (2018. a) peavad võrgud olema tähistatud vastavalt Kalapüügieeskirja nõuetele: sisemeres (kuni 4 miili rannast) ja sisevetes peab seisevpüünise (võrgujada, õngejada) avavee poolsel tähisel olema 2 lippu, kaldapoolsel 1 lipp. Kui võrgujada on rööbiti rannaga, siis selle vasemas otsas (veekogult kalda suunas vaadatuna) peab olema 2 lipuga ja paremas otsas 1 lipuga tähis. Lipud peavad olema suurusega vähemalt 20x30 cm, punast või oranži värvi (2 lipuga tähisel võib olumine lipp olla mistahes värvi) ja alumine lipp olema veepinnast vähemalt 1 m kõrgusel. Kui võrgujadal kasutatakse ohutuse tagamiseks vahelippe, peab nende värv erinema otsalippudest. Püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena.


Võrgutähised. Foto: Viitanet

September, 2018

Vaata lisaks:

Ain
Võrgujada
Võrgupüük
Kalavõrk