Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised

Võrguparandus

Võrguparandus, kalapüügil rebenenud võrgu taastamine. Võrgulina oli peenest niidist ja kerge katkema. Räime- ja kiluvõrgu kõige väiksemat auku kutsuti silmpagu (üks niit katkenud), järgmine oli kolmkand (kaks niiti katkenud). Neid auke rebisid linasse kalapead võrgupäästmisel kui võrke raputati. Võrku võisid tekkida ka suuremad lohud, mida oli raske parandada, eriti, kui võrgulinast olid tükid välja rebenenud. Siis tuli puuduv osa võrgule sisse kududa või vastava suurusega pala sisse ajada. See nõudis oskust ja oli enamasti pereisa töö. Kalavõrk rebenes ka võrgu merre laskmisel ja vedamisel kõva tuulega. Ka hülged rebisid võrgust kala süües võrke katki. Samuti rebenesid võrgud välja võtmisel kivi või mõne muu takistuse taha jäädes, tugevate hoovuste või tormide tõttu. Võrke tuli parandada kogu kalapüügihooaja vältel. Rängemate kahjustustega võrgud pandi püügihooajal kõrvale ja nende parandamine kestis talvel kuni varakevadeni. Halvemal juhul heideti katkine võrk võrgumaja nurka kui püügiks kõlbmatu. Vahel kooti niisugustest võrkudest põrandariiet. Et kalastus ära tasuks, pidi kaluril olema 15-20 räime- ja kiluvõrku. Võrkude kestvusajaks arvestati hea hoolitsuse korral 4-5 aastat.


a - silmpagu, b - kolmkand, c - lohk

Võrguparandamine lasus peamiselt naispere õlgadel. Juba 10-12 aastased tüdrukud pandi võrke parandama ja 13-14 aastased käisid kodunt väljas teistele tasu eest võrke parandamas nende juures, kel oli tööjõust puudus. Mehed parandasid võrke talvel, kui naised olid hõivatud ketrustööga. Mitmel pool korraldati võrguparandamise talguid, kuhu kutsuti noori kiirekäelisi tütarlapsi. Võrguparandamise abivahendid olid samad, mis võrgukudumisel; võrgunõel ehk käbi, kalasi ja sõrmnuga. Sõrmnuga oli töö ajal kogu aeg sõrmes, sest tamps või võrguniit tuli sageli läbi lõigata.

Parandamisel (nagu lina kudumiselgi) hoiti võrku võrguhargil. Võrgulina pandi sobivasse asendisse hargi otsa nii, et toolil istuval parandajal oleks mugav tööd teha. Võrguhargi aluses paiknevas süvendis hoiti tampsakera ja võrguniiti, paiguti ka käbisid ning sõrmnuge.

Tänapäeval on tamiilist võrgulina (ja ka valmisrakendatud nakkevõrkude) hind sedavõrd soodus, et võrgulina parandamisega enamasti vaeva ei nähta – kui võrk on juba ülemäära rebenenud, asendatekse see uuega.

Kasutatud: rannarahvamuuseum.ee /rannarahvas/

September, 2018


 

Vaata lisaks:

Tamsa
Sõrmnuga
Võrgusilm
Kaladi
Võrgunõel
Võrguhark
Võrgukudumine
Kalavõrk