Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pakrirootslaste elust
66. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
67. Purjepaat
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Remulaadkaste
70. Riimkilu (Platanichthys platana)
71. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
72. Sardiinid õlis
73. Soomkala
74. Soomuste mahavõtmine
75. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
76. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
77. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
78. Tallinna Kalandustehnikum
79. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
80. Tallinna kilud
81. Tallinna Merekolledž
82. Tartarkaste
83. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
84. Triivpüük
85. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
86. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
87. Töönduskalad
88. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
89. Veldre, Ivar
90. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
91. Virrakilud (Clupeoides)
92. Võrgukivid
93. Võrguparandus
94. Võrgupüük
95. Võrgusilm
96. Võrklaev

Võrguparandus

Võrguparandus, kalapüügil rebenenud võrgu taastamine. Võrgulina oli peenest niidist ja kerge katkema. Räime- ja kiluvõrgu kõige väiksemat auku kutsuti silmpagu (üks niit katkenud), järgmine oli kolmkand (kaks niiti katkenud). Neid auke rebisid linasse kalapead võrgupäästmisel kui võrke raputati. Võrku võisid tekkida ka suuremad lohud, mida oli raske parandada, eriti, kui võrgulinast olid tükid välja rebenenud. Siis tuli puuduv osa võrgule sisse kududa või vastava suurusega pala sisse ajada. See nõudis oskust ja oli enamasti pereisa töö. Kalavõrk rebenes ka võrgu merre laskmisel ja vedamisel kõva tuulega. Ka hülged rebisid võrgust kala süües võrke katki. Samuti rebenesid võrgud välja võtmisel kivi või mõne muu takistuse taha jäädes, tugevate hoovuste või tormide tõttu. Võrke tuli parandada kogu kalapüügihooaja vältel. Rängemate kahjustustega võrgud pandi püügihooajal kõrvale ja nende parandamine kestis talvel kuni varakevadeni. Halvemal juhul heideti katkine võrk võrgumaja nurka kui püügiks kõlbmatu. Vahel kooti niisugustest võrkudest põrandariiet. Et kalastus ära tasuks, pidi kaluril olema 15-20 räime- ja kiluvõrku. Võrkude kestvusajaks arvestati hea hoolitsuse korral 4-5 aastat.


a - silmpagu, b - kolmkand, c - lohk

Võrguparandamine lasus peamiselt naispere õlgadel. Juba 10-12 aastased tüdrukud pandi võrke parandama ja 13-14 aastased käisid kodunt väljas teistele tasu eest võrke parandamas nende juures, kel oli tööjõust puudus. Mehed parandasid võrke talvel, kui naised olid hõivatud ketrustööga. Mitmel pool korraldati võrguparandamise talguid, kuhu kutsuti noori kiirekäelisi tütarlapsi. Võrguparandamise abivahendid olid samad, mis võrgukudumisel; võrgunõel ehk käbi, kalasi ja sõrmnuga. Sõrmnuga oli töö ajal kogu aeg sõrmes, sest tamps või võrguniit tuli sageli läbi lõigata.

Parandamisel (nagu lina kudumiselgi) hoiti võrku võrguhargil. Võrgulina pandi sobivasse asendisse hargi otsa nii, et toolil istuval parandajal oleks mugav tööd teha. Võrguhargi aluses paiknevas süvendis hoiti tampsakera ja võrguniiti, paiguti ka käbisid ning sõrmnuge.

Tänapäeval on tamiilist võrgulina (ja ka valmisrakendatud nakkevõrkude) hind sedavõrd soodus, et võrgulina parandamisega enamasti vaeva ei nähta – kui võrk on juba ülemäära rebenenud, asendatekse see uuega.

Kasutatud: rannarahvamuuseum.ee /rannarahvas/

September, 2018


 

Vaata lisaks:

Tamsa
Sõrmnuga
Võrgusilm
Kaladi
Võrgunõel
Võrguhark
Võrgukudumine
Kalavõrk