Nootkond

Nootkond, ka noodaselts, noodavägi (murdeti ka kamp, meriseur, noodaseur, vadakond jm), noodapüüki teostav püüdjaskond. Eestis kujunes varaseimat tüüpi nootkond külakondlikel alustel hooajakalastusega tegelevatest põllumeestest. Saak jagati algselt võrdselt, kuid kui noodavanemale kuulus noodapära või noodalaev, siis sai ta 2 osa. Kogukondliku traditsiooniga nootkonnad püsisid kohati 19. saj lõpuni ja 20. saj alguseni (Muhus, Kihnus, Läänemaal). Rohke osavõtjaskonnaga nootkonnas võis osa noodalisi ka mitteosalemise korral saagist osa saada (pütaõlu). Virtsus, Varblas ja varem ka Eesti põhjarannikul osales säärases nootkonnas ka mõis. Harjumaal moodustati 19. saj vene artellide eeskujul optimaalse osavõtjate arvuga nootkonnad (nt avaveepüügil 6, jääpüügil 8 liikmega). Tihti olid neist vaid osa nooda omanikud, teised olid töötajad, kes said ½ nootkonna liikme saagiosast. Sama tüüpi (palgatööjõuga) nootkondi oli ka Pärnu rannas.

Allikas: Mereleksikon, 1996

August, 2018

Vaata lisaks:

Päramees
Kromkamees
Noodapüük
Pütaõlu
Noodasulane
Kipper
Noot