Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised

Soomuste mahavõtmine

Soomuste mahavõtmine, tegevus kalade kokanduslikul töötlemisel, millega eraldatakse soomused kala naha küljest. 

Kala keha on kaetud nahaga ja nahal asuvad enamasti soomused. Soomused võivad olla suured või väikesed, asuda naha pinnal või ka sügavamal naha sees. Soomused on olemas ka nt angerjal või linaskil, kuid need on tibatillukesed ja asuvad paksu limakihi all naha sees. (Angerja soomused tuvastati alles mikroskoobi abil). Mõned kalad on ilma soomusteta nagu nt säga või tuurlased – kuid viimastel paiknevad kehal ridadena luuplaadikesed, kilbised.

Kalaroogade valmistamisel lähtutakse ühelt poolt kalaliigi soomuste iseloomust, teiselt poolt aga sellest, mida ja kuidas me tahame kalast teha. Nt lõhe ja forelli puhul jäetakse küpsetamisel-praadimisel soomus külge, see muutub suurema kuumuse toimel koos nahaga söödavaks. Seevastu leeme sisse sattununa mõjuvad nad suus ebamugava prügina ning seepärast tuleks leem kurnata. Ometigi peetakse maitsvamaks just seda kalaleent, mis on keedetud koos soomustega. Söömise mugavuse pärast võetakse suursoomuskaladel (haug, koha, latikas jt) soomus küpsetamiste või keetmiste puhul siiski enamasti maha, kuid jäetakse alles neid kalu suitsutades.

Soomust on raske või lausa võimatu maha võtta siis, kui kala pind on kuivanud — soomus rebeneb kala küljest lahti koos nahatükkidega ja kala muutub koledaks. Tavaliselt pole küll kuivanud kogu kala kehapind, vaid üksnes see osa, mis kalakastis või kausis pealmiseks jäi ning õhuga kokku puutus. Kala pealmine pind võib sooja tuule puhul paadis kuivada juba paarikümne minutiga; külmkappi pandud kala puhul läheb selleks aga kümmekond tundi. Veega niisutamine naha külge kuivanud soomust enam lahti ei võta ning soomuse mahavõtmise asemel on targem lõigata maha soomus koos nahaga, st kala nülgida. Kuivamise vastu aitab kõige paremini kalade katmine niiske, kuid hingava, hõredakoelise palakaga. Kalad ei kuiva ära ka kilekotis, kuid kilesse pakituna ei tasu kalu pikemalt hoida, sest ilma õhuvahetuseta nad läppuvad kiiresti.

Mõningate roogade valmistamiseks lõigatakse kaladest nahata fileed. Sellisel juhul polegi tarvis kaladelt soomust võtta – just nii toimitakse sageli ahvena või haugiga, kelle puhul soomuse võtmine on üsna tülikas. Samas hindavad paljud sööjad just kala nahka ning peavad selle äralõikamist epakuseks. Mõnede kalade puhul, mis kipuvad praadides kergesti lagunema (nt tursk) ongi soovitav praadimiseks nahk külge jätta. Nahk ei ole aga kaugeltki kõikide kalade puhul söödav, nt angerja nahk on nii tugev, et sellele ei hakka hambad peale. Seepärast on Euroopas üsna levinud angerjalt enne praadimist naha mahanülgimine.

Lõhel, forellil ja vikerforellil on üsna pisikesed soomused, mida nende toiduks valmistamisel maha ei võeta. Soomust ei võeta ka lestalt, kammeljalt, angerjalt, linaskilt, lutsult ja tursalt. Soomuse võtmisega ei vaevata ennast ka selliste väikekalade puhul nagu räim, kilu, meritint ja viidikas. Siiski tasub neilt soomus maha pesta juhul, kui pisikaladest keedetakse suppi, sest muidu tuleb soomus keetmisel ise lahti (eriti viidika puhul) ja saame „puruse“ leeme. Kui neid kalu keedetakse siiski koos soomusega, tasub võimalusel leem läbi kurnata ja soomusepuru sellest eraldada.

Omaette küsimuseks on, kas võtta soomust maha mõnede kalaliikide (säinas, vimb jt) soolamisel. Hilisemalt on soolakala mugavam süüa siis, kui soomus on enne soolamist maha võetud, kuid mõnede kalasõprade meelest on soolakala maitsvam juhul, kui see soolati koos soomustega.

Soomuse võtmine käib noa, sakilise noaselja või kalariiviga. Alustatakse kala saba poolt ja liigutakse lühikeste tõmmetega pea poole. Tihti sujub asi hõlpsamini siis, kui tõmmata riiviga poolpõiki. Kergemini tulevad soomused maha karplastel, raskemini ahvenlastel ja haugil.


Soomust tuleks võtta puhastamata, rappimata kalalt, sest kui oleme sisemused välja võtnud, on kala kõhualust soomusest vabastada märksa ebamugavam, kuna küljed on lohkus ja kõhuäär ei püsi õieti paigal.

On üsna tavaline, et soomust võetakse kraanikausis ja vahel ka jooksva vee all, et soomuseid kohe maha pesta. Nii ei peaks tegema: esiteks ei salli kala vett ja teiseks võivad kanalisatsioonitorud ummistuda. Ideaalne on, kui saate soomust võtta õues, kirsi- või ploomipuu all, sest soomused on heaks väetiseks luuviljalistele. Kui soomust tuleb võtta siiski köögis, võib kasutada suuremat läbipaistvat kilekotti — kätega pole kotis talitada küll eriti mugav, kuid soomused ei lenda mööda kööki laiali.

Allikas: Koržetsi suur kalaraamat. Tallinn, 2016

August, 2018

Vaata lisaks:

Kalariiv
Kalasoomused